TÄNA AASTA TAGASI valiti Kersti Kaljulaid Eesti ajaloo esimeseks naispresidendiks!

5.10.2016 | Me peame rääkima Kerstist

«Siiras. Mängudest vaba. Imeliselt, isegi veidi robotlikult tark. Kasin, kokkuhoidlik, praktiline.» Head sõnad meie uue, trombina Euroopa avarustest kohale tormanud vastse presidendi Kersti Kaljulaidi kohta ei taha kuidagi otsa saada.

Kes ta ikkagi on, see natuke šovinistliku Eesti ajalukku minev esimene naispresident, lepituskandidaat, kes peaks suutma lõhed kokku traageldada ja kired maha jahutada?

Nelja lapse ema ja ühe vanaema Kersti Kaljulaid (46) pälvis laiema avalikkuse tähelepanu alles nädalapäevad tagasi, pärast seda, kui viie eelmise presidendikandidaadi tee takerdus valijate­kogus tühjade protestisedelite taha. Ta on üks nooremaid naispresidente maailmas, jätkates nii Eesti kommet valida vastutusrikastesse ametitesse noori spetsialiste. Ajaloo noorima naisriigipea tiitel läheb Kosovo eks­presidendile Atifete Jahjagale, kes oli ametisse saades vaid 37aastane.

Raadio pilti ei näita

Kuigi usinale Kuku raadio «Keskpäevatunni» kuulajale ja osale meie eliidist võis Kaljulaid juba ammu tuttav olla, on laiem avalikkus tema suhtes üsna nõutu. Esimestel päevadel pärast tema kandidatuuri üleskerkimist küsiti peaaegu igas seltskonnas: kas sinagi läksid ­guugeldama, kuuldes Kersti Kaljulaidi nime? «Noh, Kuku raadio pilti ei näita jah,» oli naise irooniat tunnetav vastus ühes intervjuus.

Vajadus guugeldada on arusaadav, sest viimased 12 aastat on Kaljulaid töötanud Euroopas, laiema avalikkuse eest varjul. Ta on sinna kaasa võtnud ka oma pere ja saanud pärast iseseisvusaja alguses sündinute veel kaks last. Tema teine abikaasa Georgi-Rene Maksimovski (50) on kodune, sest muidu ei saaks naine kahe väiksema poja (11- ja seitsmeaastane) kõrvalt nii vastutusrikast ametit pidada. Esimene abikaasa töötas IT-valdkonnas, kooselu lagunes aga kohe 90ndate alguses pärast ühiste laste, praeguseks täiskasvanud tütre ja poja sündi. On teada, et Kersti Kaljulaidi tütar on ehitusvaldkonna doktorant ja poeg töötab IT-valdkonnas.

Nelja lapse emana on Kaljulaid üks lapserikkamaid (nais)presidente maailmas. Eriline on ka see, et tema kaks last on veel kooliealised, mis toob loodetavasti presidendi teemade ringi paljude Eesti naiste jaoks valusa ning olulise töö ja pereelu ühildamise.

Ausalt rahakotist, pangaarvest, kinnisvarast

Kersti Kaljulaid on juba kogenud ka oma esimest tormi veeklaasis, põhjuseks tema abikaasa. Nimelt oletas meedia, et tegemist võib olla luurajaga, sest ühest naise intervjuust loeti välja, nagu ei teaks ta ka ise, millega mees täpselt tegeleb. Samas selgus, et mehel on riigi­saladuse luba. Ka kontakt mehe endaga ei andnud vastuseid – ta keeldus koduuksele ilmunud pressiga suhtlemast, tuues ettekäändeks pesu kuivama riputamise.

Tekkinud lainetuse tasalülitamiseks tegi välisluuret organiseeriva teabeameti juht erandliku avalduse, et Georgi-Rene Maksimovski pole kunagi nende juures töötanud. Selguski, et mees oli varem palgal hoopis Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuses. Kas just selle intsidendi pärast või tõesti oma sisemistele veendumustele tuginedes on Kaljulaid rõhutanud, et pooldab täielikku avatust, ka oma isiklikust elust rääkides. «Kui mina saan kunagi avaliku elu tegelaseks, vastan ma väga avatult ja ausalt kõigile küsimustele, mis puudutavad minu isiklikku rahakotti, pangaarvet, kinnis­vara,» on ta avalikus usutluses öelnud.

Naise aastaseks sissetulekuks Euroopa Kontrollikojas on hinnatud 209 126 eurot. Presidendiametis kahaneb tema sissetulek kolmandikuni. Kaljulaid on rääkinud avameelselt, et talle meeldib raha kokku hoida ja investeerida. Tema nimel on maja Nõmmel ja kolm korterit Mustamäel uuselamutes, lisaks suvila. Kaljulaidi sõnul on kinnisvara soetamine üks viise teha Eestis elamine oma lastele sobivamaks.

Privaatsust hakkab nappima

Uus president hakkab Kadriorus küll tööl käima, kuid mitte seal elama – ta ei kavatse oma Nõmme kodust välja kolida. Nii saab riigi esimene perekond harjunud elukorraldust natukenegi säilitada. «Et privaatsusruum väheneb, sellest saab aru isegi mu seitsmeaastane poeg,» on Kaljulaid tõdenud. Presidentidel pole isiklikku elu. Nad on ikoonid, kes saavad tahes-tahtmata, kõigi oma heade ja halbade külgedega võimendatud tähelepanu.

Seni on nende perekonnast olnud rambivalguses Kaljulaidi poolvend Raimond, Põhja-Tallinna linnaosa vanem. Pöördudes tema poole palvega oma tegusat õde iseloomustada, on mees alguses rõõmsalt valmis, kuid pärast pisukest mõtlemisaega palub vabandust ja ütleb ära. «Ma jätan talle õiguse valida, mida ta soovib ja mida ei soovi avaldada, omal ajal ja omas tempos.» Raimond ütleb vaid, et tema õde on üks siiramaid ja vahetumaid inimesi, keda ta teab.

Väljakutsed tuleb vastu võtta

Kaljulaidi senine CV on väga särav: juhtiv positsioon tolleaegses Hoiu- ja Hansapangas, siis peaminister Mart Laari majandusnõunik, edasi Iru elektrijaama direktor ja viimaks Euroopa Kontrollikoja liige.

Naine ei pea end aga tööturul iga hinna eest edasitrügijaks, vaid inimeseks, kes on julgenud suuri väljakutseid vastu võtta. «Üldjuhul on olnud nii, et keegi pakub tööd ja ma pean enda jaoks vastama küsimusele, kas julgen vastu võtta, kas saan hakkama,» mõtiskles Kaljulaid sel talvel Eesti Päevalehele antud usutluses. «Võib-olla ainus tingimus, mis ma tol ajal endale seadsin, oli see, et pean teenima vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.» Arguses oleks teda siiski patt süüdistada. «Kui midagi on vaja ära teha, julgen seista keset platsi ja öelda, et hakkame minema, teeme ära,» on ta öelnud.

Presidendiametis peab Kaljulaid üheks olulisemaks küsimuseks rahva ühendamist. «Ka täiesti eri vaadetega inimeste seisukohtades on alati pisike ühisosa, millele saab konsensust üles ehitada,» lausus naine eelmisel nädalal. «Loodan, et mul õnnestub olla see, kes räägib elu vähem mustvalgeks. On pooltoonid. Ei ole nii, et mustad on paremal ja valged vasakul.» Ta on lubanud alati reageerida, kui nõrgematele liiga tehakse.

Eestil on uus president, kel on pärast ametisse asumist ees tagurpidi valimiskampaania. Eks me veebruaris, mil täitub sada päeva tema ametiaja algusest, näe, kui lepase reega see läheb. Parlament andis ameti, nüüd tuleb ise rahva armastus välja teenida.

TEISED KERSTI KALJULAIDIST

Külalislahke, tähelepanelik ja rõõmsameelne

Ükski amet või positsioon pole Kerstit inimesena muutnud – ta on ikka lihtne, siiras ja soe ning oskab iseenda üle nalja visata. Emana on ta kõigi oma laste üle väga uhke, kõik tema lähemad sõbrad tunnevad ka Kersti ema. Kersti on pidanud oma elus tõelisi raskusi üle elama ja ta pole neid unustanud. Ta on säästlik majandaja. Tema sissetuleku kasv pole elulaadis ega valikutes justkui midagi muutnud, vaid veinid on Luksemburgi ajal paremaks läinud. Kersti on ikka sama: külalislahke, tähelepanelik ja rõõmsameelne. Kersti köök ei ole vaid tema kollaste saiade küpsetamise kuningriik, vaid maailma põnevaimate arutelude pidamise koht, sageli hiliste öötundideni. Ilona Leib, sõber

Alati sinu jaoks olemas

Sõnapaar perpetuum mobile (igiliikur – toim.) iseloomustab Kerstit kõige paremini. Kuid mitte ainult – sinna juurde kuulub ka võime särava karjääri juures inimlikuks jääda.

Tulin pressiesindajana Eesti Energiasse tööle, kui Kersti oli juba Iru elektrijaamas. Esimestel tööpäevadel, ja me polnud veel kohtunud, potsatas postkasti kiri Kerstilt: «Tere tulemast meeskonda!» ja veel mõni positiivne lause. Midagi paremat on uuel töötajal raske tahta!

Tal on hea, stabiilne ja ratsionaalne iseloom. Hindan üle kõige tema konstruktiivset ja kindlakäelist optimistlikku iseloomu, mis on häda korral alati olemas. See on ühele rahvajuhile hea komplekt tööriistu. Ta pole tujukas või väiklane ega armasta intriige. Saavutused pole teda kõrgiks ega kaugeks muutnud. Kogu rahvas jälgib alateadlikult esimeste inimeste käitumist ja on hea, kui eeskõndijad on tavakodanikest millegi poolest võimekamad ja eeskujuks. Kersti paistab oma positiivse ja aktiivse eluhoiakuga kaugele, ta ei mõtesta maailma emotsioonide põhjal, vaid eelkõige mõistuse hääle järgi. Riina Solman, kolleeg ja kunagine alluv

Hea, et jõudsime ta ära oodata

Me tutvusime rohkem kui veerand sajandit tagasi ülikoolis, kui meist mõlemast said isamaa tütred ehk korporatsiooni Filiae Patriae liikmed. Ta on oma elus võtnud palju kordi vastutuse olukorras, kus tegelikult ei oldud üldse kindel, et ta hakkama saab. Aga ta on alati hiilgavalt saanud! Tema saladus on küberneetiline aju, metsik ratsionaalsus ja tohutu põhjalikkus. Olgu teemaks telekommunikatsioonid, energeetika, rahandus või makromajandus: kui ta võtab vastutuse, teeb ta valdkonna endale üksipulgi selgeks. Läheb kasvõi taas ülikooli.

Jah, Kerstist saab kindlasti sootuks teistsugune president kui tema eelkäijad. Mitte sellepärast, et ta on naine, vaid sellepärast, et ta tunneb põhjalikult nii riigirahandust, -majandust kui ka rahvusvahelisi suhteid. Tema elukogemus nelja lapse emana, oskus ja võimekus täiesti iseseisvalt kõige keerukamates olukordades hakkama saada, tohutu töövõime ja otsustamisjulgus teevad temast meespoliitikute hirmu.

Olen kuulnud neid jutte küll ja küll, kuidas erinevad poliitilised jõud on plaaninud teda n-ö nagisse riputada. Õigustatult on nad kartnud, et Exceli tabeliga riigi juhtimine läheb tema terase ja vaheda pilgu all ikka väga raskeks. Nad saavad teada ja tunda, et see on rumal ja ebariigimehelik, ning seda nad kardavad. Eesti ja rahvas aga just seda vajabki ning on tore, et jõudsime ta ära oodata. Evelin Ilves, sõber ja korporatsiooniõde