Ebba on olnud spordiga seotud suurema osa oma elust. Noorena mängis ta Eesti käsipallikoondises. Ühel hetkel võttis naine vastu treeneriameti ja pidas seda üle 30 aasta. Ta tegutses koguni nii suure pühendumisega, et valiti kaheksateist aastat tagasi sajandi parimaks Eesti käsipalli naistreeneriks. Ebba oli ühe Eesti tuntuma käsipalluri Kaupo Palmari esimene juhendaja, mitmed teisedki naise õpilased on teinud rahvusvahelises spordis hiilgavat karjääri.
«Sport on olnud mu elu mõte, see on mind elus edasi viinud. Olen käsipalli mänginud ikka mõnuga. Üldse teen oma elus kõike ainult armastuse ja mõnuga,» jutustab proua. «Sport on olnud mu elustiil ja olen selle valikuga väga rahul olnud. Ilmselt on mul ka vedanud – mõnele kohe juhtuvad treenerina andekad lapsed,» ütleb ta särades.
Palju ameteid korraga
Trennist ja treenimisest rääkides tunnistab Ebba, et omal ajal tehti spordikooli tasemel palju rohkem ära kui nüüd. «Sporditreeneri töö oli nagu missioon: said lapsi aidata, arendada ja pididki seda tegema. Tänapäeva laps ei mängi enam tänaval, vaid telefoniga. Need lapsed, keda mina treenisin, müttasid väljas ja said füüsiliselt palju rohkem areneda kui praegused.»
Loomulikult on suuresti ka vanemate rida, milline järeltulija on. Poja ema ja väikse põnni vanaemana leiab ta, et ükski laps ei hakka ise kohustuslikus korras midagi tegema, teda peab suunama, et ta seejärel oma valikud teeks. «Last peab kasvatama. Ta teeb seda, mida lubatakse, seega oleneb tegelikult kõik lapsevanematest.»