RINNAVÄHIST otse ja ausalt: seda haigust ei taha sa avastada hiljem kui alguses (10)

Eesti Vähiliidu meditsiininõunik Tiiu-Liis Tigane räägib, et rinnavähi puhul on haigestumisvõimalus vahel seotud geneetilise soodumisega, enamasti areneb rinnavähk aga elu jooksul tekkinud geenimuutuste tagajärjel ning naise lapsi ja lapselapsi see ei ohusta. Riskiteguriks loetakse ka naissuguhormoonide mõju ja eluiga üle 45 aasta.

Marie Abel Eesti Seksuaaltervise Liidust räägib, et näiteks nahavähi peamine riskitegur on UV-kiirgus ja soovitab naistel solaariumi külastamine üldse edaspidi ära jätta. Kui juhtub ime ja Eestimaal on päikeseline ilm, peaks kasutama UV-kaitsega kreeme, hoiduda liigsest päevitamisest ning aeg-ajalt võiks iga inimene kontrollida oma sünnimärke. Kõigi vähiliikide tekkes, olgu meestel või naistel, on suurteks ohuallikateks suitsetamine ja alkoholi tarbimine.

Emakakaelavähki põhjustab peaaegu täielikult sugulisel teel leviv papilloomiviirus. Seetõttu on soovitatav papilloomiviiruse vastane vaktsineerimine, võimalusel lasta tütrele vaktsiin ära teha varasemas eas, enne kui temast sirgub noor naine.

Miks ei lähe naised sõeluuringutele?

Tervise Arengu Instituudi andmetel osalesid eelmise aasta rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringutel vaid umbes pooled kutsututest (56,3% osales rinnavähi uuringus, 45,9% emakakaelavähi uuringus). See on, ütleme otse, masendavalt väike number. Sõeluuringud, kuhu kutsutakse teatud sünniaastatega naisi, on ravikindlustusega naistele tasuta ning need on kõige efektiivsem vähi varase avastamise vahend.

Haigekassa kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg räägib mulle, et põhjus, miks paljud naised sõeluuringule tulemata jätavad, ei ole enam ammu teadlikkuse puudumises. Nagu käesolev artikkelgi, on vähiteemalisi lugusid viimastel aastatel päris palju ilmunud ja teadlikkuse tõstmisega tegeletakse palju. Pigem on küsimus selles, et mõnedele naistele tundub imelik minna sõeluuringule ilma kaebusteta. No mis ma lähen arstile, kui ma haige pole! Nii mõtlevad vist päris paljud. Kuid sõeluuringute mõte ongi avastada varased ja vähieelsed arengud enne kui asi väga tõsiseks läheb. Vähk ei ole haigus, mida tahaksid avastada hiljem kui päris alguses.

Ka ei ole paljudel inimestel harjumust arsti külastada, kuid just pere- ja naistearstid võiksid meelde tuletada sõeluuringu toimumisaega ning –kohta ja selle tähtsust. Ning nagu varemgi mainitud, kõigist uuringule tulijatest on kasu statistika koostamisel. Tõsi küll, emakakaelavähi sõeluuringute madal osalus võib pisut olla ka mõjutatud sellest, et mõned naised just nimelt külastavad regulaarselt günekoloogi, kes neile ka PAP-testi teeb. Siiski üritatakse seda ka kokkuvõtteid tehes arvesse võtta. Nendele naistele, kes ei ela suuremas linnas ning kelle jaoks reisimine ja ringiliikumine on piiratud, võib abiks olla mööda Eestimaad ringi sõitev Mammobuss.

Mehedki pole rinnavähi eest kaitstud, ehkki see on harv ja tabab mehi tavaliselt kõrges eas. Ka meeste rinnavähi tunnuseks on kõva tükk rinnas.

Mis tükk? Kogu aeg on mingi tükk olnud!

Marie Abel räägib, et tänapäeval pole teadlased enam ühel meelel, kas ise käega otsimine-katsumine on tegelikult rinnavähi avastamisel piisavalt tõhus meetod. Kui seda teha, siis kindlasti siis, kui päevad on äsja lõppenud, sest siis on rind muu ajaga võrreldes pehmem ja asjad, mis seal olema ei peaks, paremini tuntavad. Mõlemad rinnad tuleks läbi mudida ja kui seal on mõni selgelt tuntav kõva või „okkaline“ tükk, peaks pöörduma rinnakabineti poole. See, et rind on ebaühtlane või et rinnad on erineva suurusega, on täiesti normaalne ning selle pärast kartma ei pea.

Aga mõni naine ehmatab ehk siinkohal ära ja imestab: „Mul on kogu aeg justkui mõlemas rinnas mingi suur tükk olnud. On see siis rind ise või mis?“ Abel rahustab, et mõnedel naistel, eriti noortel, võibki rinnanäärmekude katsudes „üht suurt tükki“ meenutada. Arsti juurde tuleb pöörduda siis, kui miski on tavapärasest erinev.

Leia õige arst

Kõik eksperdid, kellega rääkisin, rõhutavad varajase avastamise ja sõeluuringute tähtsust. Tiiu-Liis Tigane selgitab, et väikest vähikollet on endal niisama raske avastada, sest puuduvad sümptomid. Kui juba tekivad mitmesugused nähud: tuntav tükk rinnas, vereeritus tupest, sooletalitluse häired, köha, valu alakõhus jne, on haigus juba edasiarenenud staadiumis ja raskemini ravitav. Imedele lootma jääda ei ole mõtet, ega ka neile, kes lubavad ilusa jutu, kaunite kristallide või maaväliste nähtustega tõsist ja vägagi maapealset haigust ravida.

Marie Abel mõistab täielikult neid naisi, kellel on viimasest arstilkäigust jäänud niivõrd halb maik suhu, et ei taha enam ühtegi naiste- või muu ala arsti nähagi. Kuid tänapäeval on võimalik veebist leida arstidele antud hinnanguid ja iseloomustusi, samuti peaks tervisest julgemalt rääkima oma lähedaste ja sõbrannadega. Kui sul arstiga ei klapi, võib-olla on just sõbrantsil väga tore tohter, kelle patsiendiks üle minna?

Mammograafiat kartma ei pea. Esiteks tulevad sellega nähtavale väga varajased vähikolded, mida ise käega otsides ei leia. Kiiritusdoos on väike ja protseduur pole valus, koged vaid pisut ebamugavat pigistustunnet.

Hea arst leitud, kui sageli käia?

Seksuaalselt aktiivsed naised võiksid günekoloogi külastada igal aastal või vähemalt kord kahe aasta jooksul. Mammoloogi ehk rinnakabineti külastamine peaks lähtuma kaebustest ja vanusest. Alla 40-aastaste naiste üldine rinnavähirisk on madal ning kontrolli peaks pöörduma juhul, kui esineb kõrvalekaldeid või otseseid kaebusi. 40ndate eluaastate alguses võiks naisterahvas lasta rinnakabinetis teha esimese „baasmammogrammi”. See protseduur on kasulik mitte ainult sulle endale, vaid kõigile teistele samaealistele naistele. Nimelt kasutatakse baasmammogramme võrdlusmaterjalina tulevastes sõeluuringute mammogrammides.

50-62-aastastele naistele on loodud riiklik rinnavähi sõeluuringu programm, mille alusel neid iga kahe aasta tagant mammograafilisele uuringule kutsutakse. Ka pärast seda vanust on soovituslik rinnauuringul käia iga kahe aasta järel. Rinnavähi esinemissagedus tõuseb koos vanusega.

Kas on ka võimalik arstikabineti lävepakku liiga sageli kulutada? Naine, kellel otsesed riskitegurid (nt geneetiline soodumus) ja kaebused puuduvad ning kes pole ka vastavas vanuses, ei pea tõesti iga poole aasta tagant südame värinal arstile jooksma. See vähki eemal ei hoia. Küll aga peab arstiga rääkima kohe, kui tekivad esimesed kaebused või kõrvalekalded tavapärasest.

Tahab tulla, siis ta tuleb

Ehkki tervislikel eluviisidel on vähi ennetamisel oluline roll, mida ei maksa iial alahinnata, ütleb Tiiu-Liis Tigane siiski, et üldjuhul vähi teket ära hoida ei ole võimalik. Siiski on eelmainitud riskitegurid – alkohol ja suitsetamine – tõsisteks faktoriteks. Eriti, kui inimene armastab tarbida mõlemat. „Näiteks vanemas eas meestel, kes armastavad napsu võtta ning ka suitsu teha, on väga sageli kõrivähk,“ räägib Tigane. Aga kuidas on lood prantslasliku ja kultuurse veinitarbimisega? Prantslastel ei tekita veinijoomine võib-olla vähki, küll aga esineb neil väga sageli maksatsirroosi. „Noh, kardioloogid ütlevad näiteks, et klaasike punast veini teeb südamele head. Onkoloogid sellega ei nõustu,“ ütleb Tigane kerge muigega.

Millised on rinnavähi sümptomid?

·       Kõva või „okkaline“, valutu tükk rinnas

·       Sissetõmbunud rinnanibu (kui see pole alati selline olnud)

·       Eritis nibust

·       Kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine

·       Rinnal olev nahk muutub n-ö apelsinikoore sarnaseks