Reisiblogijad Estlanders: „Kuidas me asjadest vabanedes oma esimesed miljonid teenisime.“

„Viimased poolteist aastat oleme asjadest vabanemiseks palju tööd teinud. Kui alguses oli selleks vaja ranget sisemist füürerit, siis hiljem kõlas peas juba sisseharjunud mantrana: „Kas mul on seda ikka vaja? Miks mul on seda vaja? Kas see teeb mind päriselt ka õnnelikuks? Ilmselt viieteistkümneks minutiks küll, aga kas ka hiljem?“. Peale neid küsimusi pani käsi ise asja riiulisse tagasi ja elu läks edasi ilma ühegi hilisema kahetsusnoodita.

No ja kui ostsimegi midagi, siis enamasti läksime odavamat teed ja ei pannud rõhku kvaliteedile, vaid pigem hinnale – et asi rahuldaks esmased vajadused ning hiljem poleks kahju seda ära visata või odavamalt maha müüa. Strateegiline eesmärk oli paigas: asendamatuid asju ei ole, Eestisse või järgmisse riiki midagi postiga end järele ootama ei saada ja seljakotid tuleb riigist lahkudes saada nii kergeks kui võimalik.

Mõned korrad kasutasime isegi vana head kõigesupermarketite „osta ja tagasta“ nippi. No näiteks, mingil ajaperioodil tekkis mul naiselik totakas kinnisidee – tahaks ennast kaaluda! Seadsin sammud Warehouse’i ja ostsin 15 dollari eest kaalu ja… kui kaalumised kaalutud viisin selle teatud aja pärast tagasi.“

Kuidas Estlanders aga enda esimese miljoni teenis? Loe edasi nende blogist SIIT!