Päikeseline Natalija naasis Eestisse haiget hinge ravima
Üle 30 aasta Lõuna-Venemaal Mineralnõje Vodõs elanud Natalija Bodõlevskaja (60) leiab, et armastusega valminud toidu kaudu saab inimestele anda soojust ja ilu. Ta peab koos pojaga Eestis väikeettevõtet, mis tegeleb toitlustamisega. Naise valmistatud ümmargused Osseetia pirukadki meenutavad päikest. «Päike ja ring on väga vanad üldinimlikud liikumise ja elu allika sümbolid. Mitte juhuslikult ei paku iga maa ja kultuur rahvustoite, mis on ümmarguse kuju ja päikesekollase värvusega,» ütleb Natalija ja toob näiteks, et tema teisel kodumaal oli kombeks teha pliine ehk pannkooke ja laduda need külluse märgina kõrgesse torni. Samamoodi tehakse ümmarguste pirukatega. Neid peab olema tornis vähemalt kolm. Kihid sümboliseerivad maad, inimest ja taevast. «Peiedel tehakse erand – on kaks kihti, sest taevast inimene enam ei näe,» ütleb naine, kes on surmaga lähedalt kokku puutunud ja kelle elu kaasa surm väga palju mõjutas.
Kuurordiromaan viis kaugele
Natalija on sündinud Ida-Virumaal, kuid rääkis puhtalt eesti keelt. Ta lõpetas aastaid tagasi Tallinna Pedagoogikakooli kiitusega ja töötas lasteaias kasvatajana. Ühel suvel lendas ta Aasovi mere äärde puhkama ja kohtas seal kuurordiromaani käigus oma saatust. «Armastus viis mind kaugele Kaukaasiasse,» meenutab naine veidi konarlikus eesti keeles. Ta oli 21aastane, kui Eestist ära läks.