Mitmesugust

MEENUTUS PULMADE EEL | Luisa Värk: "Mulle on on tähtis, et inimesed tunnevad end minu ümber õnnelikuna." 

Naisteleht, 18. august 2017 09:26
Foto: Daisy Lappard
Taavi ja Luisa sel nädalavahetusel toimuva pulmade eel meenutame täispikkuses persoonilugu Luisaga, mis ilmus 2016. jaanuar ajakirjas Naised.

Kui te võite oma sõprade hulka lugeda Luisa Värki, olete õnnega koos – nimelt armastab see naine väga süüa teha ja on pea alati valmis kalleid külalisi kostitama.

Kokakunsti inspireeriv muusika

Luisa on olnud kokasaate “Lemmikretseptid” juht ja tegev selle toimetamisel ning loob salamisi ise retsepte, mida võib siin-seal näha ja leida. Söögi tegemine on üks naiselikumaid tegevusi ja Luisa hindab selle kunsti telgitaguseid kõrgelt. Talle meeldivad uued väljakutsed ja ta on alati seda meelt, et uusi asju tuleb proovida ning vigadest õppida. Kui kogu eksimisi aeg karta, ei pruugi tulla isegi võimalust eksimiseks, rääkimata õnnestumistest.

Paljud kokad on saanud inspiratsiooni muusikast. “Muusika inspireerib toidu valmistamisel ja kasvõi retseptide loomisel kindlasti. Tunnistan, et ma ei tea ühtegi restorani, kuhu saaks täielikus vaikuses sööma minna.”

On võib-olla üllatav, et muidu vürtsidega eksperimenteeriva Luisa kokasaateribaks kõlab eestimaine muusika. Just see, mida viimasel ajal välja antud. “Viimane väga toiduteemaline album on Piibu ja Tuudi uus album, kus on väga toredad Jarek Kasari kirjutatud laulud. See meeldib ka Miinale väga ja paneb vist kõik rõõmsalt süüa tegema,” naerab Luisa.

Foto: Daisy Lappard

Mälestused heast toidust pärinevad lapsepõlvest

Elvast pärit Luisa kokkamiskirg on alguse saanud juba ammustest aegadest. Hea söögi mälestus saadab Luisat lapsepõlvest saati. “Mu maavanaema teeb kindlasti kõige paremaid pannkooke, sest need tulevad puupliidilt ja on hästi krõbedad.”

Ise tegemisel olid algselt vägagi praktilised põhjused. “Huvi tekib ikka siis, kui kõht tühjaks läheb. Õpilasena ühiselamus elades pead endale süüa tegema ja nii juhtus ka minuga. Süüa tegime kambakesi koos. Eesmärk oli saada korralikum õhtusöök, samas soodsamalt. Kuna söömine on üks tore ja seltskondlik tegevus, jäigi ehk sealt see mõnus hobi mulle külge,” selgitab ta.

Luisa ei poolda eraldi söömist peres, sest toit ja selle nautimine on üks ühtse perekonna joon. “Traditsioon on siiski see, et süüakse ühel ajal ühise laua taga ning arutletakse, mida päeva jooksul tehtud sai.” Kõik see võib aeg-ajalt tunduda Rõiva-Värgi tandemi elutemposid arvestades keeruline, kuid on siiski tehtav.

Praegu on Luisa perekonnas asjad nii, et kodus teeb süüa peamiselt tema. Väike Miina saab alati kaasa lüüa. “Nõnda tekib ka temas huvi ja teadlikkus, millest ja kuidas toit valmib,” ütleb Luisa. Toormaterjal on enamasti pärit kodumaise turukauba seast või vanaema keldrist.

Vastukaaluks armastab Luisa eksootilisi vürtse. “India toidud on kindlasti ühed minu lemmikud ja vürtsid mõjuvad meie külmas kliimas kehale ja vaimule väga hästi.” Seega kõik on tasakaalus, usub ta.

Foto: Daisy Lappard

Samas on Taavi ja Miina lemmikroog hoopis kartuli-hakklihavorm veiselihaga. Selle puhul on Luisa sõnul alati kõik kodus rõõmsad. Ka šokolaadikook on see, mis ka kõige pisema paha tuju minema ajab.

Luisal pole toiduaineid, milleta hakkama ei saaks. “Minu kapis on alati vürtsid, kuivained, mõned piimatooted, tomatipüree ja munad. Ülejäänu puhul vaatan, mis parasjagu köögis on, kindlasti saab kõigi nende komponentidega mõne maitsva ahju või pasta-roa valmis.”

Läheneb toidule loominguliselt

Kokkamine ongi Luisa jaoks osa loomingust. “Ootan alati huviga, kuidas toit sel korral maitseb. See on väga loominguline protsess ning ühtki toitu ei saa valmistada halva tujuga või ilma armastuseta nende inimeste vastu, kellele seda toitu pakud. Uluki- ja ka lambaliha nõuavad pikka valmimisaega, aga mulle väga meeldib, kui liha on hästi pehme, mahlane ja läbi küpsenud.”

Tervislik toitumine on Luisa jaoks see, kui tarvitatakse kõike mõõdukalt, liigutakse piisavalt ja tarbitakse palju vett. Luisa on seda meelt, et toit peab ennekõike olema maitsev. Küll vaatab ta aga, et tooraine oleks värske ja võimalusel alati kodumaine. “Usun, et kui ise kodus süüa teha, siis toitume kõik tervislikult, kuna teame, mida sinna sisse panime ja kuidas seda valmistasime ning teeme seda südamega.”

Nagu kõigil meil, on ka Luisal söömisega seoses omad pisipatud. Naine armastab magusat vähe, aga mõned kommid kaovad tema käest sekunditega. “Eriti mõni tume šokolaad koos soolakristallidega.”

Sellest hoolimata ei muretse Luisa oma kehaümaruste pärast. Pigem on ta seda meelt, et kui toitu, sealhulgas magusat tarbida mõistlikult, ei ole kellelgi probleemi enda vormis hoidmisega. “Mina liigutan end piisavalt ja tarbin vett. Eelistan muudele jahutavatele jookidele või mahladele alati vett ja arvan, et see on üks hea vormi saladus. Siis võin süüa kõike, mida tahan ja armastan.”

Oleme toitumises oma lastele eeskujuks

Samamoodi ei keela Luisa ka oma tütrekesele eriti midagi. “Minu tutvusringkonnas üldiselt jälgitakse, et lapsed liigutaksid end piisavalt, sellisel juhul ei ole ju ka mõnes kommis või magusas probleemi,” lausub ta. “Küll aga meeldiks, kui vanemad suunaksid lapsi rohkem hindama kodu- ja koolitoitu kui ebatervislikku kiirtoitu ägedate mänguasjadega ja lasteeineid.“

Luisa on samas täheldanud, et kui lapsele midagi pisikesest peale keelata, saab sellest hiljem tema jaoks kinnisidee. Seega on tema meelest parem anda lastele kõike proovida. “Loomulikult on ka minu laps burgerit söönud, kuid ta teab väga hästi, et see ei ole võrreldav värske või tervisliku toiduga. Parim viis kedagi, ka lapsi mõjutada on olla neile enda käitumise ja harjumustega eeskujuks, seda ka söömises,” tõdeb Luisa.

Noor ema on oma tütrekesele näidanud, kui palju suhkrut on erinevates jookides. “Ta sai väga hästi aru, et kui annaksin talle klaasitäie suhkrut ja ta selle endale kurku kallaks, ei oleks see kuigi tervislik,” lausub ta. Kõik on Luisa meelest selgitatav ja õpitav. Vanematel on vaja olla vaid eeskujuks ja võtta endale veidi aega, et lastega ja nende toitumisega tegeleda.

Teistmoodi plaat ja kokaraamat

Praegu on aga Luisa kokanduspisik sunnitud veidi põdema, sest tema ja Taavi Rõivase uus köök pole veel päris valmis. Luisa ise ütleb naerdes, et suure söögitegemise käigus on senine köök pisut kulunud ja vajas veidi kõpitsemist.

Luisa üks unistusi on oma kokaraamat. Esimene katsetus ilmus tema albumi “Maalida võiks maailma” vahel, kus on ilmus üheksa Luisa, tema pere ja sõprade lemmikretsepti. “Kas kunagi ka mõni suurem ja põhjalikum kokaraamat tuleb, on küll keeruline öelda, aga kui ma selleni jõuan, siis usun, et ei ole kitsi seda jagama. Praegu unistan salamisi edasi,” naerab ta.

Foto: Daisy Lappard

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee