HÜVA NÕU PAPSILE: mida teha, kui su laps teatab, et ta on homo? (13)

Jää rahulikuks

Isegi siis, kui su poeg või tütar seda teadet sulle karjudes edastab, jää ikkagi rahulikuks. Nooguta ja korruta: „OK“. Kui paistab, et karjumine on lõppenud, siis küsi, kas laps tahab sellest rääkida ja kuulda, mida sina asjast arvad.

Ära urgitse

Laps ei pruugi üldse rääkida tahta – sinu jaoks frustreeriv, aga arusaadav. Kui tõde on välja purtsatud, siis võib selle avaldaja olla tehtust ise šokis. Muidugi on sul palju küsimusi, aga ära hakka urgitsema. Anna teada, et sa oled valmis asjast rääkima siis, kui ta on selleks valmis.

„Mul on hea meel, et sa sellest rääkisid“

Ilmselt ei ole sa neist uudistest just väga elevil. Aga siiski peaksid sa olema meelitatud ja tundma heameelt, et sind usaldati. Väljenda seda. Võib-olla tahab lapsi kallistada ja võib-olla mitte, aga paku selleks võimalust.

„Ma teadsin seda!“

Mõnede LGBT+ (lesbi-gei-bi-trans) inimeste jaoks on see kergendus, kui lähedane oli juba asjast teadlik. Teisi aga pahandab, et „saladus“ oli kogu aja nii ilmselge. Isegi siis, kui sul juba oli oma kahtlusi, on kõige parem oodata, millal nad ise küsivad, kas sa juba teadsid. Selle asemel, et pursata see lause välja kohe siis, kui sul peas veel auruvedurid ja vikerkaared ringi tõmblevad. Kui laps küsib, siis vasta ausalt. „Sa oled minu laps. Ma teadsin, et sa oled kuidagi teistmoodi ja et sa räägid sellest mulle, kui oled selleks valmis“. Selline lause on märksa mõistlikum, kui näiteks hakata kiledal häälel viitama poja lapsepõlveharjumusele nukkudega mängida. Laps võib tunda, et on kuidagi läbi kukkunud ja sina ei tohiks seda tunnet soodustada.

„See on ainult üks etapp“

Seksuaalsuse väljakujunemisel võivad tõesti olla oma etapid. Aga kui laps juba vastava teatega tuleb, siis on need ilmselt juba ära olnud. Sa võid küll lapsevanemana ette kujutada, et ta teeb ühel hetkel mingi „taaskäivituse“ ja pöördub tagasi normaalsesse heteroseksuaalsesse olekusse, aga väga tõenäoliselt seda ei juhtu. Või siis juhtub pärast taaskäivitust hoopiski midagi muud. Ära hakka lapsele ajama seda etapijuttu. 

„Kas sa oled kellelegi veel rääkinud?“

Väga tõenäoliselt pole sa esimene, kes uudist kuulis. Püüa selle peale mitte pahandada, see pole midagi isiklikku. Ta võis teistele rääkides üritada reaktsioone hinnata. Võib-olla ei tahtnud ta sulle pettumust valmistada, sind solvata või šokeerida ja nii pöördus esmalt mujale. See tähendab samas, et nad pole pidanud seda üksinda läbi elama ja see võiks olla sulle lohutuseks. Ülaltoodud küsimuse esitamine näitab sulle, kui avatud ta on.

„Milline raiskamine“

Sina aitasid seda inimest luua – pole ebatavaline tajuda kaotustunnet inimese üle, kes ta kunagi olema ei saa. Aga tegelikult on nii, et kui temast ka ei saa heterot, ei tohiks see takistada teda elus tegemast kõiki muid asju. Raiskamine oleks hoopis see, kui su laps peaks elama valedes.

„Kas ma saan midagi teha?“

Kapist väljatulek ei ole tingimata mingi lahendamist vajav probleem. Enamasti vajavad nad lihtsalt sõbralikku kuulajat, aga ei tee paha igaks juhuks üle kontrollida.

Sildid

Sinu jaoks harjumuspärased „traditsioonilise“ sildid ei pruugi enam täna olla sellised nagu varem. Parim on mitte eeldada, et lapse jaoks on kõik juba selge ja välja mõeldud ning ühtlasi mitte pidada probleemiks seda, kui pole. Just nooremad inimesed eelistavad tänapäeval vähem piiravat ja mitte nii selget identiteeti. Sinu jaoks võib see tunduda veider, aga ole avatud ja näita üles huvi. Kui sa aru ei saa, siis küsi. Kui su laps ka ei oska end täpselt defineerida või seda seletada, ei tähenda see veel, et tema kogemus on vähem ehe.

Seks

Sa ei pea mõtlema, temalt või endalt küsima selliseid detaile nagu, kas ta „on seda juba teinud“ või kellega või kuidas. Asi on rohkem selles, et ta on homo, mitte seksis. See on pigem olek, staatus. Inimene on see, kes ta on, mitte see, kellega ta magab.

Sõdalased vs võitlejad

Isana on sinu esmane instinkt oma järeltulijat kaitsta. Sa tahaks kuhugi minna, kellegi pea lõhki lüüa, kiusajad ette võtta ja tema südame murdnuga pidada maha neljasilmavestluse koos tömpide esemetega. Sa tahad olla sõdalane, sest ta on sinu laps. Aga see on kõige viimane asi, mida laps sinult tahab.

Selle asemel püüa olla tema võitleja – võitled ikkagi oma lapse poolt, aga tema kutsel ja läbi positiivsuse. Paku talle tuge, kuula, mõista ja aita. Ütle lapsele, et see on tema uus algus, tulevik on tema päralt ja et sa oled tema üle uhke. Aga sa pead laskma lapsel leida oma tee – sina pole siinkohal enam roolis.

Kui suudad oma LGBT+ lapsele pakkuda rahulikku ja avatud toetust, siis võid arvestada, et see on sinu elus lähim vaste superkangelaseks olemisele.