Kadri Simson on tavalise eestlase kombel püüdnud aastaid oma raskeid hetki ja muresid vaid endale hoida

Kadri Simsoni sõnul on ta tavalise eestlase kombel püüdnud aastaid oma raskeid hetki ja muresid vaid endale hoida. Tänu uuele elukaaslasele on Kadri õppinud hindama koduseid väärtusi ja veetma koos kallimaga stressivaba kvaliteetaega. Töömured hoiab ta nüüd kindlalt kodust eemal ja poliitikakriise kaasa ei too; naerab palju rohkem ja on nutmise sootuks unustanud.

Nii töiselt kui ka eraeluliselt mitmeid kannapöördeid teinud Kadri Simsoni (39) sõnul on suvel tubaseid koosolekuid vähem. Seega on suvi tema jaoks patareide laadimise aeg. Mitte ainult vitamiinide mõttes, mida saab päikesest ja marjadest. «Suvel saab ka olla rohkem koos tööväliste sõpradega, jätkub rohkem aega raamatute lugemiseks ja seega uute teadmiste ammutamiseks. »

Kadri elus on viimase aasta jooksul toimunud mitmeid muutusi. Tõsi on seegi, et uus suhe ja armastus tõid noore kauni naise ellu rohkem värve, kui neid seni on olnud. Kadri naudib oma tegemisi ärimees Teet Soormi kõrval ja särab rohkem kui iial varem.

Mida muutis Teedu tulek sinu ellu?

Enne Teeduga kohtumist olin ma kurb ja nüüd olen õnnelik, nii et kahtlemata on elu mu vastu lahke olnud. Samas olen ma optimistliku meelega, nii et mu maailm on alati värviline olnud. Seda ka kurval perioodil. Kui erinevust otsida, siis kurval ajal ma nutsin palju ja naersin harva, aga nüüd naeratan ja naeran kogu aeg, viimast nutmist enam ei mäletagi. Teedul on väga palju energiat, nii et aastale tagasi vaadates on mul tunne, et temaga koos olen aastaga teinud kahe aasta jagu toimetusi.

Kui suur romantik sa oled? Kas sul leidub üldse romantikaks aega?

Ma ei ole suur romantik. Ilukirjandust loen vähe ja armastusromaanide periood jäi teismeliseaega. Samas meeldib mulle armastusluule. Tõsi on seegi, et kui näen midagi ilusat, näiteks võimsaid loodusvaateid või haaravat etendust, on see tuhat korda rohkem väärt, kui seda näeb koos minuga ka kallis inimene.

Mida uued algused sinu jaoks tähendavad?

Eraelu uus algus tabas mind üllatusena. Ma ei julgenud tegelikult lootagi, et elus on võimalik mitu korda armastada. Mulle üldiselt uued väljakutsed meeldivad, olen tavaliselt ise uute alguste poole püüelnud. Mäletan siiamaani vaimustust ülikooliõpingute alguse üle, mis pakkusid tasemelt niivõrd enam kui keskkool. Sama oli veel taseme võrra kõrgemate magistriõpingutega Londonis, maailma esiviie hulka kuuluvas University College Londonis. Pean tunnistama, et Eestist lahkudes ja töökohast loobudes oli mul kõva hirm, et sellega on minu edasised võimalused kodumaal läbi, et mind unustatakse ja pole siin enam kellelegi vaja. Tegelikult tegin aga kõva arenguhüppe.

Kui keeruline on ühel noorel naisel eraelus toimuvatele rasketele olukordadele vaatamata jalule jääda?

Inimesed tahavad jätta endast vaprama mulje, kui nad tegelikult on. Mina olen selles mõttes täiesti tüüpiline eestlane. Raske oli seni, kuni püüdsin oma muredega ise hakkama saada. Kui lõpuks muret lähedastega jagasin, sain kild killu haaval head nõu, mis aitas olukorraga leppida ja edasi minna. Kahtlemata on abi ka sellest, kui on põnev töö, kuhu saab end murede eest ära peita. Sa oled hea näide, kuidas lõpetada peresuhteid ilma liigse kärata.

Kuidas see kõik õnnestus?

Mul ei olnud selleks mingit koolitust ja tagantjärele võin nentida, et lahutus on pea sama valus kui lein. Aga kui selja taga on head aastad, ei tasu neid määrida ka viha, pettumuse ja kurbuse faasis. Lõpuks leppimiseni jõudes on ju rahulikum, kui elatud elu kõik aastad siiski mälestustes alles on.

Mida sinu praegune elukaaslane sulle enim õpetanud on?

Teet juhib ettevõtet, mis on muu hulgas Eesti suurim seakasvataja. Eelmisel suvel tabas Eestit seakatk ja juba enne oli sanktsioonide tõttu kadunud oluline sihtturg. Seega oli tal töiselt väga ränk aeg. Kõike kõrvalt vaadates ma imestasin, kuidas ta suudab olukorras, kus kogu senine elutöö on noateral, säästa oma koduseid töömuredest. Kusjuures see oli väga õige, sest kodused ei saa nagunii töömuresid lahendada aidata, küll aga võib nendega veedetud kvaliteetaeg maandada üldist stressi ja tagada seega paremat vormi tööl lahenduste leidmiseks. Ma püüan nüüd sama tark olla ja poliitikakriise koju mitte kaasa tuua.

Liigne töösse süvenemine ja selle koorma alla kadumine on paljude Eesti naiste probleem. Sellesse rattasse on lihtne jääda ja keeruline välja saada? Miks?

Ma ei arva, et see on vaid naiste probleem. Tean ka paljusid mehi, kes on töönarkomaanid. Ega neil või nende peredel selle võrra kergem ole, kui midagi muud peale töö ei olegi. Ma ise olen aastatega harjunud palju tööd tegema ja leppinud sellega, et minu ametis tähendab see ka õhtuid või nädalavahetusi. Samas on seda kõike võimalik teha ka suure pere kõrvalt, nagu tõestavad viie lapse ema Mailis Reps või kolme lapse isa Jüri Ratas.

Räägime veel suhetest. Kui keeruline on vanast lahti lasta ja uuega kohaneda?

Lugesin üht tarkusetera, mis on selliste otsuste juures kulla hinnaga – pinguta selle hoidmise nimel, mis sinust sõltub, ja sellest, mis sinust ei sõltu, lase lahti. Ainult et sellise tarkuse järgimisel on kõige keerukam aru saada, kas konkreetne mure sõltub minu tahtest või mitte. Nii et tavaliselt püüan võidelda vana hoidmise nimel. Ka väga väikestes argistes asjades. Näiteks tõin lillepoest koos uue orhideega koju ka villtäi. Selle tekitatud pahandust oleks palju kergem lahendada, kui lihtsalt kõik potililled ära visata. Märksa keerukam on rohelise seebi lahusega kahjuri vastu võidelda, aga ma siiski püüan.

Tänapäeval rõhutatakse üha enam, et elada tuleb enda õnne nimel. Kas sina oled teinud kõik oma otsused sellest lähtuvalt?

Mul on väga tugevalt arenenud kohusetunne, seetõttu teen endiselt palju selliseid asju, mida peab, ja panustan kohustuste täitmisesse aega, mida võiks palju meeldivamalt veeta. Aja jooksul olen muidugi ennast rohkem hoidma õppinud. Kui ma kümme aastat tagasi arvasin, et puhkus on patt, siis nüüd leian, et ületöötamine on patt, mis teeb palju rohkem kahju kui paar nädalat töökohustustest eemal viibimine.

Üha enam naisi otsustab uue elu kasuks, sina oled siinkohal tabav näide. Miks see hea on?

Inimeste ootused elule ja õnnele on hämmastavalt erinevad. Tean inimesi, kes on õnnelikud vaid siis, kui saavad olla pühendunud oma lähedastele. Kui siis äkki käib krõps ja nad sukelduvad eneseotsingutesse, on see mõneti üllatav. Samas arvan, et teistele saab rõõmu tuua inimene, kes on ise sisimas rahul, ja seega leiavad sisemise rahu otsingud minus alati mõistmist. Kadri Simsonist on paljudel inimestel kindel kuvand.

Milline on see Kadri, kes ärkab üles vabal laupäevahommikul oma kodus ega pea tööle mõtlema?

Mul on väga hea uni, nii et kui saan tõusta ilma äratuskellata, saan ilmselt kirjeldada ainult laupäeva hilishommikut. Vaba päeva alustaksin ma mee ja piimaga kohvi joomisega ja pärast seda läheksin kuhugi. Sihtkoht polegi niivõrd tähtis, aga eelistan nädalavahetusel Tallinnas mitte olla.

Millist rolli mängib sinu elus perekond?

Minu pere on mu tagala. Meile on omane hea jutuvestmisoskus, nii et kokku saades arutame maailma asju ja arutleme elu üle ning juttu jätkub alati kauemaks. Mul on vanematega väga vedanud, nad on mind juba väikesest peale kohelnud kui otsustusvõimelist inimest ja andnud alati piisavalt otsustusvabadust. Selline suhtumine kasvatab vastutustunnet. Vanemate omavahelisest suhtlemisest on üks õppetund kindlasti see, et erimeelsusi on kergem lahendada siis, kui omavahel räägitakse. Kui omavahel on huvitav, hoiab see võõrandumisest ja lahkukasvamisest. Seega on teine õppetund see, et huvitava inimesega tahetakse koos olla. Tülpinud inimene peletab teisi eemale ja on ka iseendale suurim vaenlane.

Eraelu pööretest oleme rääkinud. Kas ka töövallas on tekkimas uued suhted?

Ma olen püüdnud tööl ikka häid inimesi hoida. Samas tuleb mõnikord meie pingelisel alal mõista, kui inimesed igapäevasest rabelemisest väsivad ja uusi väljakutseid otsivad. Erakonnas on küllaga inimesi, kellega kohtusin esmakordselt juba eelmisel sajandil, ja sellist ajalugu naljalt uute suhete vastu ei vaheta. See loomulikult ei tähenda, et uued tutvused rõõmu ei valmistaks. Minu töö pakub uute huvitavate inimestega kohtumisi pidevalt. Ma arvan küll, et töö on töö ja sõbrad ei pea tööga seotud olema, aga aja jooksul olen loomulikult leidnud erilisi sõpru ka tänu tööle. Näiteks mõõdan oma elu pikimat sõprust sellega, et istusime esimesest klassist kuni viimaseni samas pingis ja saime eluaegseteks sõpradeks. Nüüd riigikogus töötades istun juba kümnendat aastat samas pingis Jüri Ratasega. Eks sellinegi küünarnukitunne tähendab palju enamat kui lihtsalt töist tutvust. Oled oma töise pühendumise ja südikusega imetlusväärne naine.

Kuidas sa kõike jaksad?

Kui töö meeldib, siis see väga ei väsitagi. Ainus, millega ma ära harjuda ei suuda, on akendeta koosolekuruumid, mida rahvusvahelisteks kohtumisteks sageli kasutatakse. Siis mõistan, kuivõrd oluline on iga päev päevavalgust näha.

Kus on Kadri Simson kümne aasta pärast?

Ma tahaksin kümne aasta pärast olla sama õnnelik kui täna. Usun, et piisab väikestest edusammudest ja õnnestumistest ning tänutundest olemasoleva üle, et see eesmärk ka saavutada.

Lugu ilmus esmakordselt 8. juunil 2016.