Üha rohkem leiab uuringutest kinnitust, et iga keha reageerib nii trennile kui toidule erinevalt. Kuigi on olemas palju erinevaid efektiivseid toitumis- ja trennikavasid, tuleb oma tervise eest hoolitsemisel lähtuda enda keha soovidest.
Inimese keharakud sisaldavad mitokondreid ehk organelle, mis toodavad rakule energiat. Mitokondrites viiakse lõpule glükoosi lagundamine ning nende ülesandeks on muuta toit energiaks. Mitokondrite arv kehas võib suuresti varieeruda – aktiivsetel noortel on näiteks sadu kordi rohkem mitokondreid kui eakamatel või vähem aktiivsematel inimestel. Mida vähem mitokondreid, seda vähem on rakkudes jõudu toota toidust energiat, mis on ka põhjus, miks noored inimesed on harvem ülekaalulised kui vanemad.
Toiduainetööstuse hiigelettevõtte Nestlé teadlased koostöös Lausanne’i ülikooli ja maineka Lausanne’i polütehnikumiga Šveitsis uurisid trenni mõju mitokondritele ning leidsid, et sport mitte ainult ei tõsta mitokondrite arvu kehas, vaid surub need mitokondrites asuvad energiat tootvad proteiinid omavahel kokku. See tähendab, et füüsiline aktiivsus mõjutab oluliselt toidu muundamist energiaks – mida rohkem trenni teha, seda rohkem energiat rakud toodavad.
Samuti uuriti lähemalt AMPK ensüümi mõjutamist ehk nö lülitit, mis aitab muuta glükoosi ja rasva energiaks. Uuringust selgus, et kui teadlased leiutavad viisi ensüümi mõjutamiseks selliselt, et see viiks rohkem glükoosi lihastesse ning vähendaks seeläbi energiat muundava rasva kogust, võiks see olla murranguliseks abiks haigustest tingitud ülekaalulisusega võitlemisel. Uuringust selgus, et AMPK ensüümi mõjutamine, võiks teoreetiliselt võrduda igapäevase 20-minutilise jooksu või 40-minutilise rattasõiduga.
“Toitumine, trenn ja kaalu hoidmine on keeruline protsess ning ainuüksi kaalunumber ei määratle inimese üldist tervislikku seisundit,“ nendib toitumisnõustaja ja treener Pilleriin Täht. „Hoolimata sellest, et igaüks on erinev ning ka meie kehad reageerivad toidule ja trennile erinevalt, siis ebatervislik toitumine ja vähene liikumine ei tee kunagi ühelegi inimesele head,” lisas ta.
Tema sõnul tuleb meeles pidada, et vähene füüsiline aktiivsus ja tasakaalustamata toitumine mõjutavad lisaks kehakaalule ja sellega seotud riskidele ka vaimset tervist, vastupanu viirushaigustele ja üleüldist heaolu. “Ensüümi mõjutamine on õigustatud vaid juhul, kui inimene on oma suurenenud kehakaalu ja sellega kaasnevate terviseprobleemide tõttu liikumisvõimetu. Seni, kuni inimene on võimeline kahel jalal seisma, kõndima ja end liigutama, ei ole ensüümi kunstlik mõjutamine vajalik ning kui pidevalt kehas toimuvaid loomulikke protsesse kunstlikult mõjutada, rikub see keha loomulikku toimimist.”
