Piparmünt - universaalne taim nii valuvaigistamiseks kui ka söögiisu vähendamiseks

Oma aroomi saab piparmünt, mida on rahvapäraselt nimetatud ka vehvermentsiks, eeterlikest õlidest, millest 40–70% moodustavad mentool ja 10–25% mentoon. Lisaks sisaldab taim park- ja mõruaineid, flavonoide, ursool- ja oleanool­hapet ning karotenoide. Mineraalidest leiab piparmündist ohtralt kaltsiumit, kaaliumit, rauda ja magneesiumit, aga ka fosforit, tsinki ja mangaani. Rikas on piparmünt ka vitamiinidest − 100 g piparmündis on 32 mg C-vitamiini, külluslikult B-grupi vitamiine ja A-vitamiini. 

Mentool mõjub valuvaigistina

Kõige levinum on piparmündi kasutamine seedehäirete (nt kõhulahtisuse) ja ülemiste hingamisteede hädade puhul. Külma piparmünditeega aga loputatakse suud, kui muret teevad keelevillid, hambavalu või ebameeldiv suulõhn. Vähem ehk on teada, et piparmündilehtedest valmistatud tee või tinktuur mõjub ka valuvaigistavalt, vähendab iiveldust ja gaaside teket. Teadusuuringud kinnitavad piparmündiõli tõhusat toimet ka kõhupuhituse ja -valu korral ning õliga määrimine leevendab lihasvalusid.

Valuvaigistava toime tagab taimes ohtralt sisalduv mentool, mis laiendab ka südame-, aju- ja kopsuveresooni ning parandab seeläbi nende organite verevarustust. Piparmündiekstrakte ja -teed kasutatakse ka liigse vee väljutamiseks organismist ning neist on abi hüpertoonia, gastriidi, bronhiaalastma, maohaavandite, sapipõie- ja maksapõletike puhul. Piparmünditee mõjub hästi sapi- ja maksapõletiku korral, kuna suurendab sapieritust. Teel on ka rahustav mõju, see on abiks unetuse korral ja suurendab imetavatel emadel piimaeritust. Rahustava toime rõhutamiseks võiks teele lisada mett. NB! Kõhuhädade korral joo teed külmalt!

Sellega vehvermentsi kasulikud toimed aga ei piirdu. Valuliku hemorröa raviks võiks kasutada jahutavat ja antiseptilise toimega piparmündiõli, seenhaigustest kahjustatud nahale pakub leevendust värsketest lehtedest mähis.

Kõigile piparmünt siiski ei pruugi sobida. Targem oleks sellest hoiduda, kui sul on probleeme sapikivide, gastroösofageaalse refluksi või maohaavanditega. Piparmünti ei soovitata ka väikelastele. Ülemäärasel tarvitamisel võib piparmünt tekitada valusid südame piirkonnas, ning selle eeterlik õli võib raskendada bronhiaal­astma hoogusid.

Hõrk maitseelamus

Köögis kasutatakse peamiselt piparmündi lehti, aga ka õisi ja ürte. Kõige levinum on piparmündi kasutamine erinevate roogade maitsestamisel. Eriti armastatud on see Inglise köögis.

Eesti köögis on piparmünti kasutatud enamjaolt magustoitudele erilise värske meki andmiseks. Väga hästi passib see maitse kõiksugu jogurtitesse ja kohupiimaroogade juurde, aga ka kissellidesse, želeedesse ja pirukatäidisesse. Eriliselt hõrgu, klassikalise kombinatsiooni moodustab piparmünt muidugi šokolaadiga, seepärast tasub šokolaadikooki serveerida alati koos piparmündioksakesega, isegi kui sa retseptis piparmünti ei kasuta.

Kindlasti tasuks aga proovida vehvermentsi ka soolastes roogades. Lehed sobivad oivaliselt kõikidesse puu- ja aedviljasalatitesse, eriti passib nende mekk kokku punapeedi ja kartuliga, aga huvitava kombinatsiooni annab see ka lihadega (eriti lamba-, põrsa- ja vasikalihaga, aga ka kalaga) ja köögiviljasuppides. Hästi harmoneerub piparmünt kapsa ja kaunviljadega, mistõttu võiks seda pista ka vormiroogadesse ja ühepajatoidu sisse.

Mõnusalt värske ja jahutava maitse annab piparmünt külmadele jookidele ja marinaadidele, ürdivõile, kohupiimale, juustule ning keedetud riisile. Julgelt võib hakitud piparmünti lisada ka suvel nii külmadele kui ka kuumadele suppidele ja kastmetele.

Hea on ilmselt teada ka seda, et tugevama maitsega ja aromaatsema tee saab kuivatatud, mitte värsketest lehtedest.

Värske piparmündi lisamisel toidule ole ettevaatlik − liigne kogus teeb toidu mõruks. Selle vältimiseks lisataksegi piparmünt tavaliselt toidu kuumutamise käigus.

Piparmünt vähendab söögiisu

Ühel 2011. aastal läbi viidud uuringus leiti aga üllatuslikult, et piparmündi mentooline lõhn pärsib efektiivselt söögiisu. Uuringus paluti inimestel nuusutada iga kahe tunni tagant piparmündiõli. Tulemus − nuusutajad kaebasid vähem nälja üle ja kokkuvõttes tarbisid nädalas 2800 kcal vähem kui teine grupp, kes piparmünti nuusutanud.

Seega − kui tahad vähem süüa, siis valmista eelroaks mõnus salat, millesse on lisatud ka piparmünti, ja kui kipud toidukordade vahel või õhtul teleri ees liigselt näksima, siis hoia nuusutamiseks käepärast värsked piparmündilehed või hoopis piparmündikomm − seda ei pea söömagi, piisab nuusutamisest!

Kogumine ja säilitamine

Piparmündi ladvaosa, mida kasutatakse just raviotstarbel, kogutakse õiepungade moodustumise ajal. Ka õienupud võiks ära korjata juba enne avanemist, nii on nende raviaine sisaldus kõige suurem. Lehti on soovitav korjata kas enne õitsemist või ka õitsemise ajal.

Kõige sobivam aeg taime kogumiseks on kuiva ilmaga ja hommikupoole. Lehti võib noppida käega, ürte ja õiepungi on soovitav lõigata kääridega.

Säilitada saab piparmünti väga mitmel moel. Ürdid tuleks lihtsalt kuivatada varjulises kuivas kohas ja pista klaas- või puunõusse, kus need säilivad kuni 2 aastat. Veel lihtsam on neid hoida õhukindlalt suletud kotis.

Värsket piparmünti võib ka sügavkülmutada, kuid tavalises külmkapis varred kuigi kaua ei säili. Kõige targem on suvel hoida värsket piparmünti lihtsalt veeklaasis − oksakesed ajavad varsti juured alla ja taim püsib kaua elujõulisena. Mõnus värske lõhn on lisaboonuseks.

Tõhustab ka ajutööd

Piparmündi lõhn võib anda ka vaimseid eeliseid − ühes Ameerika Ühendriikides tehtud uuringus anti ühele õpilaste grupile lõpueksamite ajal nuusutada piparmündikomme. Kui nende tulemusi võrreldi kontrollgrupi omadega, selgus, et need olid ligi 10% võrra kõrgemad. Nii et piparmünt võib aidata suurendada mõtteerksust, tõsta motivatsiooni ning tõhustada mõttetööd. Seoseid on leitud ka piparmündilõhna ja mälu paranemise vahel, nii et ka eksamiteks õppides tasub ehk piparmünt käepärast hoida.

Lugu ilmus esmakordselt 2015. juuli ajakirjas Naised