Elame maailmas, kus on looduse etteantud rütm ja teatud seaduspärasused. Digivaldkonna hoogne areng või soov saada suuremat sissetulekut on vaid kaks põhjust, miks vahel unustatakse, et ööpäevas on jätkuvalt kakskümmend neli tundi. Inimese elu toimib selle aja jooksul justkui ühendatud anumate põhimõttel: millelegi rohkema aja andmine saab toimuda ainult teise tegevuse arvelt. Organismi heaolu seisukohalt on vajalik, et tasakaal rikutud ei saaks. Ennast ja oma lähedasi saadki aidata ajaliste toimingute vahel tasakaalu hoides.
Muutus uneajas tähendab stressi
Kõigile sobivat retsepti ei ole, kuid alates koolieast, rääkimata täiskasvanuelust, on hea lähtuda sellest, et ööpäev jaotub kolmeks: 8 + 8 + 8 tundi. Kestev stress, emotsionaalne häiritus, kroonilised haigused ja vastuvõtlikkus nakkustele võivad viidata, et inimene on asunud jooksma kui orav rattas. Rütmilisus on kadunud ja organism ei lepi sellega. Elust kaovad rõõm ja rahulolu, mis tahes suhted teistega muutuvad pingelisteks. Selle vältimiseks tasub üle vaadata esmalt oma elu ööpäevane rütm.
Esimene kaheksa tähistab kvaliteetse ööune aega. Mõnele piisab seitsmest, teine vajab üheksat tundi und, kuid umbes kaheksa tundi tagab ärgates väljapuhanud tunde. On ka erandeid – osale piisab ka kuuest tunnist, osa vajab vähemalt kümmet unetundi. Kaks nädalat või kauem kestnud lühem või pikem ööuni annab põhjust mõelda organismi stressiseisundile. Miski on siis tasakaalu tõsiselt häirinud. Lühem häiritus möödub nädala-kahe jooksul iseenesest.
