Mitmesugust
28. mai 2017, 09:00

11 soovitust kõrvetiste käes kannatajatele

Pärast sööki tekkiv kõrvetav tunne võib olla mööduv nähtus, aga ka reflukshaiguse sümptom. Kui seda esineb sageli, ära jää ootama tervisehäire süvenemist, vaid tee oma elustiilis lihtsaid muudatusi.

Kõrvetisi põhjustab söögitorru sattunud maohape. Maovedelik liigub vales suunas ja see tekitab kurgus ebameeldiva kõrvetava tunde. Maohappe tagasivool söögitorru tekib siis, kui mao ja söögitoru vahel olev sulgurlihas ei hoia toitu maos. Refluks esineb paljudel inimestel. Üldiselt see söögitoru ei kahjusta ja vaevusi ei tekita. Kui maosisu on juba söögitoru limaskesta kahjustanud, tekib põletik – refluks­ösofagiit.

Seda nimetatakse ka gastroösofageaalseks reflukshaiguseks, mille sümptomid on kõrvetised, valu rinnapiirkonnas, röhitised, halb hingeõhk, kibe maitse suus, oksendamine, iiveldus ja köha. Peale valu ja ebamugavustunde võib reflukshaigus pikema aja järel põhjustada ka ärevus- ja unehäireid, mis mõjutavad tugevalt inimese elukvaliteeti. Mida saaksid ise ära teha, et vaevused elamist ei segaks?

Väldi ülesöömist

Hea toidu kallale asudes võid end kergesti unustada ja üle süüa. Kui magu on väga täis, võib selle sisu aga üles pressida. Tekivad kõrvetised. Vaata üle oma söögiajad ja sagedus. Väikesed portsjonid iga kahe või kolme tunni tagant hoiavad maohapet maos ega lase seda söögitorru. Ära jäta toidukordi vahele, siis tekib kiusatus kõht liiga täis süüa.

Hoia tervislikku kehakaalu

Ülekaalulisus on üks refluks­haiguse riskifaktoreid. Liiga suur kogus kõhurasva surub maole, mis omakorda avaldab survet sulgurlihasele, nõrgestades selle võimet maosisu liikumist reguleerida. Uuringud on näidanud, et kaalulangus aitab reflukshaiguse sümptomeid vähendada.

Ülejäänud soovitusi uudista edasi juba Naistelehe digiajakirjast!

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse