Kui kahe inimese vahel on arusaamatus, tuleks asi omavahel ära lahendada. Vahel ei tundu see aga võimalik või pole piisavalt julgust ega oskust. Sageli luuakse siis tahes või tahtmatult hoopis kolmnurki. Enamasti mõeldakse suhtekolmnurga all küll armukesi ja kõrvalsuhteid, aga pereteraapias (kus kolmnurkade analüüs on oluline teema) nähakse seda palju üldisemalt: kaks inimest ei lahenda omavahelisi probleeme isekeskis, vaid otsivad pingeleevendust väljastpoolt, kaasavad kellegi või millegi. Kaasamine ei pea alati tähendama kellelegi kurtmist, see võib olla ka tähelepanu täiesti teisele teemale pööramine.
Kolmnurkade mitu nägu
Kui elukaaslaste vahel on teemasid, millest ei taheta rääkida (sest kisub tüliks, ei oska jutuks võtta või pole harjumust), võib kolmandaks nurgaks osutuda sõbranna või sõber, kummagi ema-isa, õde või vend. Neile saab näiteks helistada ja muret kurta. Mõnikord võtavad aga partnerid pingelise päristeema asemel jutuks ühe või teise poole vanema, tuttava – räägitakse millestki muust, mitte omavahelisest läbisaamisest. Ka armuke võib kolmnurka sattuda nii inimesena, kellele saab muresid kurta, kui ka armukadeduse teemana, mida suhtes üles võtta.
