Teleankur Keili Sükijainen: "Kuulsus hirmutab mind."

Elus soovid muutuvad ja ­ülikooli minnes teadis Keili (26), et tahab käia hoopis oma ema Annely ­Alliku jälgedes. Ta läks Tartu ­Ülikooli turundust ja ­kommunikatsiooni ­õppima. «Ema on mu ­suurim ­eeskuju. Ta on Eesti geenivaramu teabejuht ja ­teinud seda tööd juba väga palju aastaid,» sõnab noor ­naine. «Ema muidugi ütles, et palun mine õpi mingit ­pärisametit ja ära sa ajakirjandust küll õppima mine.» Keilile veel meenutati, et kuna tüdrukule ju kirjandeid kirjutada ei meeldi, siis mis artikleid ta ikka vorpima hakkab. «Tõsi ta oli, et ega ma ­raamides ­kirjutamist armastanud,» meenutab reporter nüüd.

Olles õppinud ühe aasta turundust ja kommunikatsiooni, tundis Keili aga, et see pole ikka õige. «Olen aru saanud, et mulle meeldib palju enam ise küsimusi esitada kui neile vastata. Mulle meeldib olla nii-­öelda teisel pool rindejoont, seega ei taha ma seista ühe konkreetse firma või ettevõtte sõnade ega tegude eest, kui mul on võimalus olla kogu maailma poolt ja ­vahendada siin toimuvat. Teisest kursusest alates ­läksingi ­ajakirjandust õppima.»

Keili pole põlanud enda hariduse ja majandusliku iseseisvuse nimel ka muud tööd teha. Suveperioodil tuli peale pingelise praktika minna koju magamise asemel kohvikusse ettekandjaks.