Naisõiguslased saatsid Naisliidule 15 aasta ema kandidaati (67)

"Loodame, et nende sobivust arutatakse Naisliidus võrdväärselt teistega," kirjutab Kadi Kriit grupis "Virgina Woolf sind ei karda".

Kandidaadid ja nende kirjeldused on grupis kirjas järgmiselt:

Külli Urb on puuetega inimeste õiguste eest seisev sotsiaaldemokraat. Ta on valitud Tallinna linnavalitsusse ja ta on aastaid vabatahtlikuna tegutsenud Tallinna puuetega inimeste koja juhatuses. Külli on ka üks Tallinna koja eestvedajatest. Tal on kolm täiskasvanud last. Üksikemana hooldab ta tänaseni sügava puudega poega. Ta töötab Nõmmel, kus pakub lastehoiuteenust ning on mitmete üle-Eestiliste sotsiaalprojektide eestvedaja ja algataja. Ta asutas ka Tallinnasse Nõmmele Waldorfkooli ja oli seal klassiõpetaja. 

Sirje Norden on ära teinud väga suure töö ja loonud Autistika keskuse. Keskus sai alguse seetõttu, et ta enda autistlikul pojal polnud kuhugi minna, sest olemasolevad teenused talle ei sobinud. Seda põhjusel, et Eestis polnud kohta, mis suutnuks pakkuda talle vajalikku tuge. Sirje nägi, et samas olukorras vanemaid on teisigi ja probleem vajab lahendamist. Nüüd on ta välja töötanud Autistika keskuse, kus on eriline kompetents just selle sihtgrupiga töötamiseks. Lisaks on tema tööviisi riiklikult tunnustatud. Tänu tema tööle on nüüd SKA hakanud teenust eraldi rahastama. Varem pidid nad ise raske töö kõrvalt rahastust leidma. Tema tohutu töö nii enda kui teiste laste eest on muljetavaldav ja väärib kindlasti aasta ema tiitlit.

Heidi Hanso on laiemale üldsusele tuntud Pajuvärava talu perenaisena saatest “Meie pere ja muud loomad”. Vaatamata sellele, et ta pole abielus, on tal kaks vahvat last. Aastaga on ta Saaremaal käima lükanud varasemalt mahajäetud talu ja tootnud sellest telesaate, millest iga osa oli telesaadete esiviisikus. Ta on lasteaia juhatuses kohalik aktivist, kirjutab kohalikku lehte kolumne, kuid mis peamine – ta on oma saadete ja arvamusavaldustega tõstnud maainimese ja üksikema väärikust, tehes seda läbi positiivsuse ja moto: “Me saame hakkama!”

Eva Herrera, kes istus kaheksa aastat Eesti Naisliidu üritusel esireas ja andis abielunaistele üle enda (ja paljude teiste kudujate) poolt kootud teki. See oleks ülimalt sümboolne ja aitaks levida ka tekstil, mis on Koidula võtmes emaduse tüvitekst.

Rita Ternos on mitmekordne ema Narvast, kes on oma erivajadusega lapsele abi otsides loonud erivajadustega ja paljulapseliste perede toetuskeskuse.

Mari Öö Sarv, kes on hea kodanik ja oma lastest häid kodanikke kasvatav ema. 

Darja Nagornaja, kes on kiirabitöötaja ja Tallinna lastehaigla intensiivraviosakonna õde. Lisaks oma pojale on ta vastavalt vajadusele toetavaks "asendusvanemaks" ka kõigile neile lastele, kes on sattunud haigla kõige raskemasse osakonda, kus vanemad ööseks lastele kõrvale jääda ei saagi.

Kaidi Lugu on kolme lapse ema. Tema lastel on ka hea isa, kuid nende kooselu pole vormistatud abieluks. Kaidi on naine, kes on alati oma laste eest väljas. Ta on kogu südamest pühendunud sellele, et tema lapsed ei tunneks millestki puudust – ja esmajoones ei tunne ta lapsed puudust armastusest.

Piret Veerus on kandidaadiks esitatud tema laste kiidusõnadega: “Minu lemmikemaks on muidugi mu oma ema, kes on üksi üles kasvatanud kolm last. Mina ja mu õde oleme Oxfordi haridusega noorteadlased ja vend õpib arstiks. Lisaks oma lastele pühendumisele on mu ema arstina alati hoolinud kõigist emadest ja nende lastest. Hetkel töötab dr Piret Veerus Pelgulinna sünnitusmaja juhatajana, lisaks teeb teadustööd, toetab lapsi ja igal vabal momendil aitab hoolitseda lastelaste eest.”

Veel on grupi poolt kandidaatideks määratud Olga Gerassimenko, Brigitta Davidjants, Maria Mägi-Rohtmets, haridusminsister Mailis Reps, võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ja ka president Kersti Kaljulaid – esimene ema, kes on saanud Eesti presidendiks.