TŠERNOBÕLI EELÕHTUL: Ansambel Vitamiin detsembris 1985 saates "Rütmiralli". Süntesaatoril Peeter Vähi, laulavad Mart Metsala, Kulno Luht, Rein Laaneorg ja Aivar Mäe. Tšernobõli katastroofini jäi veel viis kuud.Foto: Ülo Josing / ERR
Inimesed
21. märts 2017, 04:00

Aivar Mäe: kui Vitamiin Tšernobõli saadeti, sündis igal mehel kohe plaan, kuidas vehkat teha (21)

Ansambel Vitamiin oli just tagasiteel Kamtšatkalt, kus kuu aja jooksul anti 60 kontserti. "Ees terendas puhkus. Jõudsime juba Moskvasse, kui korraga tuleb Tallinnast filharmoonia juhilt Sapožninilt telefonogramm: meie puhkus on edasi lükatud, ootamatult tuleb veel ühele kiireloomulisele tuurile minna. Vaid kuus päeva Kiievi oblastis. Kõik," meenutab rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe, kuidas teda 1986. aastal sundkorras Tšernobõli saadeti.

Ansambel Vitamiin oli just tagasiteel Kamtšatkalt, kus kuu aja jooksul anti 60 kontserti. "Ees terendas puhkus. Jõudsime juba Moskvasse, kui korraga tuleb Tallinnast filharmoonia juhilt Sapožninilt telefonogramm: meie puhkus on edasi lükatud, ootamatult tuleb veel ühele kiireloomulisele tuurile minna. Vaid kuus päeva Kiievi oblastis. Kõik," meenutab rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe, kuidas teda 1986. aastal sundkorras Tšernobõli saadeti.

Muusikutel oli pilt kohe selge, mida Kiievi oblast tähendab. Aga võta näpust! Tallinna lennujaamas maandudes ootasid neid ees mustad Volgad. "Mina panin otse üle lennujaama aia ja edasi kohe Pärnu lähedale maamajja. Möödus aga vaid 24 tundi, kui mul oli ikkagi must masin õue peal. KGB töötas briljantselt, meid kõiki võeti vahele, kõik mehed otsiti üles. Ainult kaks meest jäid kadunuks, Peeter Vähi ja helirežissöör Rein Salme. Neid kätte ei saadudki. Meid aga kutsuti vaibale Valgesse Majja Karl Vaino kabinetti, kus kenasti, kiiresti ja üheselt tehti selgeks: kas kuus kuud labidaga või kuus päeva kitarriga. Asjade pakkimiseks anti aega 24 tundi," meenutab Aivar, kellest sai Vitamiini solist 1984. aastal, täna vaid õudse unenäona tunduva loo algust.

Aivar Mäe sõnul oli Tšernobõlis kõik uskumatu. "Rusikasuurused maasikad. Või lehmade surnuaed, kuhu olid kümned tuhanded korjused kokku tassitud. Või siis autode surnuaed. Kuigi seal sõitsid eranditult tuliuued KAMAZid. Ent kiiritus tegi oma töö, metall tõmbas ligi ja lõpuks oli kiiritusfoon masinas nii suur, et poole tunni pärast oli juht surnud. Üht teed nimetati kamikaze teeks, mida mööda sarkofaagi juurde betooni veeti. Masinad kestsid seal päeva või kaks ning siis vahetati uute vastu välja. Kaks Saaremaa poissi olid hakanud selle tee peal masinat putitama ning sealsamas nad ka oma otsa leidsid." 

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99