Mis on 80/20 ja kas sellest on saamas uus suhtestandard? (3)
80/20 suhe on selline, kus saadakse aru, et üks inimene ei suuda ealeski teise ootustele ja vajadustele 100-protsendiliselt vastata. Hea suhe on see, kus sobivus, koosolemine ja üksteise ootustele vastamine on suuremalt jaolt olemas, kuid üksteisele antakse ruumi. Kui sinu partner ei anna sulle kõike, mida vajad, peaks sul olema vabadus ülejäänu ise enda jaoks leida.
Kuidas sellist teooriat põhjendada? Me ei ela tänapäeval enamasti aastakümneid samas majas ega tööta kümnendite viisi samal töökohal. Me muudame elukohta ja tööd vastavalt vajadusele, enda soovidele ja arengule. Ainult abielu on see, mis nõuab meilt täielikku pühendumust hoolimata sellest, millises eluetapis ise parasjagu oleme. Kas on siis ennekuulmatu mõelda ka suhtest kui millestki, millest võiks pausi teha?
Nõndanimetatud kahekümne protsendi reeglid on üsna vabad ja paaride endi otsustada. Kas minnakse üksteisest lahus reisima, ilma pingeta üksteisega pidevalt kontaktis olla, või ollakse küll koos – füüsiline distants ei ole 80/20 teooria järgi ainuvalik – kuid elukorraldus muudetakse ümber, näiteks hakkab üks partneritest mingi ennast arendava hobiga tegelema.
Mis saab aga seksist? Ka siin pole ettekirjutatud reegleid. On paare, kes lepivad "kahekümne perioodiks" kokku ajutise avatud suhte, kuid see ei sobi enamikule ja paljud valivad siiski truuduse. Siin on oluline mõlema siiras nõusolek. "Kahekümne periood" on selleks, et üksteisest ülejäänud ajal taas rõõmu tunda. Kuidas hoida ära seda, et paarisuhte üks osapool tunneb enda üksildase ja mahajäetuna, on tõenäoliselt 80/20 suhte kõige keerulisem probleem. Aeg näitab, kas see saab populaarseks suhtevormiks.
Ning see on oluline: 80/20 eesmärk ei ole lubada ühel osapoolel teine tundetult maha jätta, et siis "ennast avastada" ja üllatunult suuri silmi teha, kui teine vastukaaluks sama soovib. Vabadust peavad sellist suhet proovides tundma mõlemad, samuti ei ole see vahend ega õigustus petjale oma truu partneri südame murdmiseks. 80/20 idee on siiski olemasolevat suhet tugevdada ja säilitada, samas tunnistades mõlema partneri iseseisvust.
See on seal ameerikamaal nii, meil õnneks mitte.
Siin lähedal on peresid, kes elavad samas majas juba aastast 1897, 1903 jne. Ise elan majas, mille ehitas minu vanaisa.
Ja need on muidugi korrastatud ja kaasajastatud majad, mis näevad välja tunduvalt paremad ja stiilsemad, kui karbikülade omad.
Ja see ei takista nt mind ringi rändamast, aga vaid oma sõidukiga, mitte bussituristina.
Alati on hea tagasi tulla, majja, kus on sinu mälestused lapsepõlvest alates. Teised mäletavad veel oma vanavanavanemaidki.
Head kaasmaalased, ärge uskuge sellist "välisma" pläma, mida meile kui mingit uut normaalsust ette söödetakse, te eksite sinna roosasse uttu ja kaotate sidemed kõigega, mis peaks inimesele andma sisemise kindlustunde ja väärikuse.