Evelini eluköök: "Kalk ostukoloss või peresõbralik keskus?"
Suviti kasvatasin kõik vajamineva ise, alates kümnetest lehtköögiviljadest, tomatist-kurgist-kabatšokist söödavate lillede ja ürtideni. Metsas käisin hooajal igal võimalusel – nii oli sügavkülm marju ja kelder seeni tuubil täis. Pealinna kolides hakkasin igal pühapäeval perele nädala toitu kaasa pakkima – mu auto nägi välja nagu ühe korraliku kohviku varustajal. Sõbrad naersid, justkui oleks Tallinnas toit otsa saanud. Ent mõnes mõttes oli ju puudus: näiteks mahedatest soolalahuse- ja keemiavabadest maitsetest toidupoes.
Mõnes mõttes oli seesugune eluviis tülikas, teisalt aga oli süda alati rahul, sest teadsin, millest ja mida ma nädala jooksul süüa teen. Polnud mingit mõtet suurde ostukeskusesse ekslema minna. Nii tabaski mind Rocca al Mare kortermajja kolides ühe ebameeldivama üllatusena lausa kohustuslikuna terenduv hiiglaslik ostukeskus.