Eksperdi nõuanne: kuidas endast targemat muljet jätta? (1)

Sõnad ja häälitsused nagu "ee", "ömm", "nagu", "eks ole" ja teised, mida me oma lausetesse iga päev pikime, jätavad meist rumalama mulje kui tegelikult oleme. Lisa B. Marshall kinnitab, et iseenesest pole parasiitsõnade kasutamises midagi ebanormaalset. Eriti kui oleme närvis, siis kipume vähem hingama ja kiiremini kõnelema. Sõnad ruttavad siis sageli mõttest ette ja hakkame puterdama ja samu sõnu kasutama. Või kui tahame midagi öelda, kuid otsime õigeid sõnu, siis täidame sõnadevahelise tühimiku häälitsusega "ee".

Marshall võrdleb parasiitsõnu roppustega – on täiesti loomulik neid vahel kasutada, aga ülekasutamine muutub juba vulgaarseks ja ei jäta väga väljapeetud muljet. Ka võib parasiitsõnadest saada harjumus, millest hiljem on raske lahti saada.

Huvitaval kombel kipuvad inimesed parasiitsõnu kergemini andestama neile, kes on endale juba nime teinud, on tunnustatud või juhtival kohal. Mistõttu võibki tööintervjuul närviliselt "nagutamine" jätta hoopis halvema mulje kui suurfirma juhi kõnes pidevalt läbi käiv "ömm".

Marshall soovitab parasiitsõnadest vabanemiseks enda vestlusi lindistada ja siis salvestust kaks nädalat järjest iga päev viie minuti kaupa kuulata. Siis harjud korduvaid sõnu ära tundma ja kui hiljem kellegagi juttu ajad, oled oma kõneviisist teadlikum.

Marshalli sõnul ei ole vaikuses midagi häbeneda. Sageli on vaikimine ja oma sõnade üle mõtlemine hoopis tarkuse ja mõtlikkuse märgiks, igal juhul mõjub see teistele intelligentsemalt kui teismelise kõnepruuk.