Tegelikult see pilt nii kirju olla ei tohikski, sest lipu kasutamise kohta on targad mehed valmis kirjutanud terve seaduse (Eesti lipu seadus, vastu võetud aastal 2005). Peale selle tuleb arvestada ka Eesti lipu kasutamise häid tavasid. Kuna suurem osa inimesi ei viitsi seadustes näpuga rida ajada, tegime meie selle töö ise ära. Daamid ja härrad, saage tuttavaks — Eesti lipp!
Kas teadsid, et …
- Riigilipu õige sinine värvus on seaduse järgi rahvusvahelise PANTONE värvitabeli kohaselt 285C.
- Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7 : 11, heisatava lipu tavasuurus on 105 × 165 sentimeetrit. Mastivimpli soovitatav pikkus on pool masti kõrgusest.
- Mastivimpel võib lehvida aasta läbi, kuid lipupäevadel see lippu ei asenda. Seega vähemalt vabariigi aastapäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval peab mastivimpli asendama Eesti lipuga.
- Lipp võib olla heisatud ka alaliselt, kuid sellisel juhul ära unusta pimedal ajal seda valgustada!
- Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse seinalipu lipu varda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani. Ilma musta lindita leinalipp heisatakse poolde masti nii, et lipu alumine serv asuks masti keskel.
- Kui lipp on vana ja väsinud, tuleb see uuema vastu vahetada. Hea tava kohaselt käib lipu sündsal viisil hävitamine järgmiselt: lipp lõigatakse värvilaidude kaupa lahti, tekkinud siilud lõigatakse tükkideks ning need põletatakse mitteavalikult või visatakse diskreetses paigas prügikasti.
Millal peavad lipud lehvima?
Igaüks võib lippu heisata 365 päeva aastas. Nii võib lipu heiskamisega tähistada perekondlikke tähtpäevi ja miks mitte võtta lipu heiskamisega vastu kalleid külalisi? Otsene kohustus lipud heisata on kolmel päeval: 24. veebruaril ehk iseseisvuspäeval, 23. juunil ehk võidupühal ja 20. augustil ehk taasiseseisvumispäeval.
Peale selle on Eestis veel 14 lipupäeva, mil peavad lipu heiskama kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Ühtsustunde väljendamiseks võivad lipu heisata ka kõik teised. Kui lipp jääb siiski mingil põhjusel lipupäeval heiskamata, siis üldjuhul selle pärast kedagi ei karistata.
Lipupäevad on...
- 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
- 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
- 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
- 14. märts – emakeelepäev
- mai teine pühapäev – emadepäev
- 9. mai – Euroopa päev
- 4. juuni – Eesti lipu päev
- 14. juuni – leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna)
- 23. juuni – võidupüha
- 24. juuni – jaanipäev
- 20. august – taasiseseisvumispäev
- 1. september – teadmistepäev
- oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev
- novembri teine pühapäev – isadepäev
Lipud pannakse lehvima ka riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse toimumise päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval. Teada tuleks veel seda, et Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Jaaniööl Eesti lippu ei langetata.
Lugu ilmus esmakordselt 2015. aasta veebruaris ajakirjas Naisteleht.