Enamik naisi käib duši all pesemas kord päevas, või vähemalt ülepäeviti. Viimasel ajal kohtab aga paljude ekspertide arvamust, et tegelikult on hea, kui nahk õige natuke must on. Liiga sage pesemine võib naha kuivaks, isegi lööbeliseks muuta ja uhub nahalt minema head bakterid.
Kuigi võib tunduda, et oled pärast duši all käimist bakteritest vaba ja nakkushaiguste eest kaitstud, siis tegelikult piisab selleks ka lihtsalt korralikust kätepesust. Duši all käimine eemaldab ebameeldivad lõhnad, kui oled näiteks jõusaalis higistanud.
Liigse pesemise tagajärjel tekkinud kuiv nahk on aga bakteritele ja põletikule hoopis vastuvõtlikum. Eriti on see tõsi eakamate inimeste puhul või neil, kellel niigi kuiva nahaga probleeme. Antibakteriaalsed puhastusvahendid soovitavad paljud eksperdid üldse ostmata jätta.
Dermatoloog David E. Bank rõhutab ajakirjas Glamour, et puhtus on siiski iga inimese isikliku tunde küsimus. "Olenevalt sinu aktiivsuse tasemest võib ka olla, et pead ikkagi iga päev duši all käima," räägib ta. "Näiteks kui sul on väga raske füüsiline töö või kui sa teed iga päev üle tunni aja trenni."
Kui sina nii aktiivne pole, piisab täiesti ülepäeviti või kolm korda nädalas duši all käimisest. Pole tarvis kasutada liiga palju seepi ja vahel piisab, kui pesta vaid probleemsed kehaosad, mitte ennast üleni veega üle kasta (kuigi see on mõnus).
Kui su töö, tegevus on rahulik, ei higista, siis on kindlasti vaja kord päevas dušš .
Seep, geelid - kaks korda nädalas.
Aga eks see kõik sõltub millises seltskonnas liigud. Võibolla on ka seltskondi, kus peetakse , vä
hemalt jutus, dušitamist vajalikuks iga paari tunni pärast.