VALENTINIPÄEVA KINGI- JA ROMANTIKARALLI: kes nuiab kaaslaselt kingitusi, kes ei taha lilledest kuuldagi (6)

Peatne sõbra- ehk valentinipäev tekitab vastakaid tundeid. Mõni sooviks seda tähistada suurejoonelisemalt, kui elu võimalust pakub, ent teine oleks nõus peale maksma, et tähtpäev sootuks kalendrist kustutataks. Kui Heiko tunnistab, et ei julge 14. veebruaril kallimat kingi ja tähelepanuta jätta, sest kardab näha pettumuspisaraid, siis Laura teatab, et ei oota sel päeval oma mehelt midagi. "Pole mulle seda maltsa vaja!" ütleb ta lillede toomise kohta. 

Romantikavihkaja: õhtusöögid küünlavalgel ja roosiõied pole mulle! 

Laura (22) räägib, et ei oska 14.veebruari hinnata. "Lapsena oli sõbrapäev minu jaoks selline päev, kui kinkisin klassikaaslastele enda tehtud kaarte ja kandsime terve päeva punast. Nüüd ei ole sel päeval aga enam mingit erilist rolli, sest tõelised sõbrad teavad tähtpäevatagi, et nad on mulle kallid," ütleb Laura. Ta pole end kunagi romantikalembeliseks pidanud. "Ülepaisutatud romantika, nagu õhtusöögid küünlavalgel ja roosiõied mööda elamist laiali – ma ei oska sellest lugu pidada," tunnistab Laura. Nad ei pea elukaaslasega valentinipäeva. "Ei saaks öelda, et mees kuidagi pettunud oleks. Ilmselt on see mõlemale lihtsam – minul pole erilisi ootusi ja tal pole siis vaja neid ka täita. Mina rõhutangi seda, et kui inimene on kallis, tuleb seda tihemini välja näidata kui kord aastas," sõnab Laura.