Meis on armastus ja õnn kogu aeg olemas. Iseasi, kas me neid ka toidame iga päev, nagu seda võiks teha. Kõige esimene asi, mida aga peame elus õppima tegema, on armastada iseennast. Ainult siis suudame armastada kedagi teist. Kui meis endas on armastuse karikas tühi, ei saa me kuidagi seda jagada teistele.Foto: Pixabay
Mitmesugust
26. jaanuar 2017, 23:49

Millist nõu anda inimestele, kelle igapäeva elu on stressirohke?

Armastus, õnn ja sõprus on need tunded ja mõisted, millest paljud puudust tunnevad. Kaasaegses maailmas on ilusatest emotsioonidest suur puudus, sest me kõik aina kiirustame kuhugi, lähedaste jaoks pole aega ja me oleme nendega suhtlemiseks leiutanud vidinad, millega räägime nii, et ei pruugi kallist inimest kuid ja aastaidki näha ega teda puudutada.

Ometigi ei asenda ka Skype võimalust silma vaadata, kätt hoida, suudelda... Tulemas on valentini- ehk sõbrapäev ja ilmselt seisneb selle päeva populaarsus faktis, et meie rahvakalendris kahjuks sellist päeva pole, eestlane on harjunud töötama ja mitte tunnetele pühenduma. Kuigi sõpru ja kallimaid peaksime aasta läbi hoidma ja armastama, on sõbrapäev hea sellepoolest, et ta lõhub rutiini ja on kui kellalöök kirikutornist — peatu ja mõtle lähedastele! TimeWaveri terapeut Liis Kuurme on inimene, kes tegeleb päevast päeva nende inimeste probleemide lahendamisega, kelle hädade põhjuseks ongi sageli armastuse, õnne ja sõpruse puudumine ja seetõttu ongi paslik just temalt alljärgnevaid küsimusi küsida ning neile vastuseid saada.

Liis, mis on õnn?

Ma võiksin sellele vastata lühidalt, aga ka pikalt! Mulle tundub, et tänapäeval leidub aina enam inimesi, kes ei teagi, mida tähendab olla õnnelik. Täna, tehes seda tööd, mida ma teen, näen alatihti inimesi, kes on oma elu elades jätnud tahaplaanile sõnad õnn ja armastus, ja veel mõned emotsioonid, mis tunduvad teinekord isegi kohatuna välja öelda. Kas see tuleneb nüüd meie esivanemate läbielatust ja sellest, et vanasti “polnud lihtsalt kombeks” — kes seda nüüdki teab?

Aga lõppkokkuvõttes on ju iga inimese unistus üheselt ikkagi arusaadav — kõik tahavad olla lihtsalt õnnelikud! Õnn hõlmab endas paljut — oma südamehääle kuulamist, unistuste teostamist, oma väärtushinnangutes vaba olemist, piiritut armastust, tingimusteta andmist ja tänulikkust, tasakaalu ja harmooniat. Seda nimekirja võib ju veel jätkata, aga siiski on olulisim teada seda, et Universumi mõistes ei ole õnn omaette sihtpunkt, mille poole liikuda, vaid see on teekond ja seisund, milles inimene saab olla lakkamatult terve oma elu vältel. Loomulikult tuleb meie kõigi eludes hetki, kus on raskem aeg ja siis ei pruugi just õnnetunne olla see, mis meid valdab. Aga rasked hetked on need, kus meil on käsil vajalikud õppetunnid ja kogemuste saamine. Ilma nendeta seiskub ka teatud mõttes sisemine areng. Õnnetunne tuleb endas ellu äratada! Iga inimese infoväljas on tema mõtted, tunded ja tahe. Kui on tahe kogeda õnne ja armastust, siis läbi tahte see ka elustub! 

Minu jaoks isiklikult on õnn see, kui ma saan hingata värsket õhku (Eestis jätkub seda hetkel veel küllalt), kõndida looduses, olla koos oma pere ja sõpradega, väljendada siiraid sõnu ja tänutunnet! Minu õnn on elustiil! Sain selle vajalikkusest aru, kui olin oma elus läbi käinud mitmeid raskeid hetki ja tundsin, et ma ei saa loota toetusele minust väljaspool. Haletsust ja kaastunnet vajame me samuti, aga see ei tõsta meid üles, vaid vajutab veel rohkem sellisele tasandile, kust õnne küll leida ei saa. Niisiis tuleb ammutada teadmisi, kogemusi ja tunnistada endale, et meil on igaühel oma valik, kas elada teiste soovide, tingimuste ja ootuste kohaselt või hakata elama oma elu ja kogeda isiklikku õnne. Mina valisin selle teise! Ja kõik algab meist enesest!

Kuidas õppida kuulama oma südamehäält?

Ma alustaksin seda teemat veidi kaugemalt. Ja see teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Meid on maast madalast harjutatud ja õpetatud kuulama oma mõistust. Juba lasteaiast ja koolist sirguvad paljuski lapsed teadmistega, et üks või teine reegel on nii, sest see on norm. Nad on õpetatud õppima aineid ja fakte lihtsalt seepärast, et see on nii olnud kogu aeg ja seegi on norm. Meilt nõutakse aina enam paremaid tulemusi, sest kehvemad ju surevad ühiskonnas välja — nad ei ole piisavad ning nad ei vasta teatud tingimustele ja normidele. See on olelusvõitlus. Mille nimel? Kas need, kes vastavad klassitunnis paremini, saab kuidagi paremini hakkama ka edaspidises elus? Võib-olla. Aga võib-olla on see hoopis tekitanud alateadliku hirmufooni, et kui ta ei vasta tingimustele, on ta alla normi ja need "alla-normi” hirmud väljenduvadki juba üsna varases eas stressi ja depressioonina.

Kuidas see eellugu südamehäälega seostub?

Kas olete kunagi kuulnud, et loodusrahvastel oleks kunagi olnud mingeid südame või veresoonkonnaga seotud haigusi? Kas nendel esineb depressiooni? Vastus on ei. Ja see on palju ka teaduslikel alustel uuritud teema. Samal ajal on Eesti maailmas esikohal südame- ja veresoonkonnahaigustesse suremuse poolest. Jällegi küsite, miks? Vastus on lihtne — me oleme kaotanud oma kontakti loodusega, südamega ja iseendaga. Normid ja tingimused on meist teinud need masinistid, kes ei jaksa peale rasket igapäevast olelusvõitlust enam enda heaolu peale mõeldagi. Ma pean siiski tunnistama, et põhjus, miks tänapäeval juba palju inimesi on pöördunud erinevate teraapiate, alternatiivmeditsiini ja esoteerika poole, on just see, et nad ei tea enam, kes nad on, miks nad on ja kuhu nad peaksid edasi liikuma. Nad on aru saanud, et maailmas eksisteerib ka teistlaadi energia. See on südamehääl. See energia elab meie sees.

Südamehääle üles leidmiseks on palju erinevaid tehnikaid, kuid kõige lihtsam võimalus oleks lihtsalt igal võimalikul moel ennast igapäevasest virrvarrist välja lülitada. Inimesed — kuulake vahelduseks peale muusika, raadio, meediamüra, liikluse ja enda lakkamatute mõtete niisama vaikust! Olete ju kuulnud seda ütelust, et vaikusest leiad vastused? Just nimelt seetõttu, et selles vaikuses on südamehääl. Ega niisama ei soovitata mediteerida või palvetada — see on parim ja lihtsaim viis vaigistada oma mõtted ning lülitada sisse südamehääle sagedus.

Millist nõu anda inimestele, kes igapäeva elu on stressirohke?

Kõige lihtsam viis on endale ausalt peeglis silma vaadata ja küsida — mida ma tegelikult tulin siia ellu tegema? Mis on mu südamekutse? Mis on mu elu kutse? Soovitan oma mugavustsoonist välja tulla ja mitte leida igas asjas ainult ettekäändeid, miks midagi ei saa teha, vaid võimalusi, kuidas midagi paremini ära teha! Tehke seda naudinguga!

Ühel päeval mõistate, et kui olete teinud mingi otsuse südamehääle järgi ja mõistus on seda toetanud, ei ole te enam stressis! Ja pidage meeles vahvat mõtet: me sünnime siia ilma ühe päevaga, me sureme ühe päevaga, me suudame muutuda ühe päevaga, me armume ühe päevaga — seega kõike võib juhtuda ühe päevaga! 

Kuidas leida oma ellu armastus ja õnn?

Meis on armastus ja õnn kogu aeg olemas. Iseasi, kas me neid ka toidame iga päev, nagu seda võiks teha. Kõige esimene asi, mida aga peame elus õppima tegema, on armastada iseennast. Ainult siis suudame armastada kedagi teist. Kui meis endas on armastuse karikas tühi, ei saa me kuidagi seda jagada teistele. Enamuste minu klientide puhul on näha seda, et ennast ei ole väärtustatud ja armastatud tingimusteta sellisena, nagu nad on loodud. Seega on esimene samm kõigepealt aru saada, mis asi see armastus ja õnn meie jaoks õieti on. Alles peale enesearmastuse ja -austuse leidmise ning tundmise tõmbab ligi ka teise samalaadse energia.  

Lähenemas on valentinipäev, mida soovitada neile, kelle elus armastus puudub ja tunnevad ennast üksikuna?

Valentinipäev ehk sõbrapäev on tõesti oluline päev. See on meeldetuletus eelkõige iseendale, kes on meile tähtsad. Soovitan hoida meeles neid, kes meile tähtsad on.

Kas olete seisnud silmitsi elus teemadega, miks suhted ei kesta, miks sõprus laguneb ja miks armastuse säilimise nimel enam vaeva ei nähta?

Meil on elus palju olukordi, kus peame nägema võimalusi edasiminekuks, enesearenguks. Vahel teevad meie valikud teistele inimestele haiget ja nad ei pruugi seda aktsepteerida. Samal ajal hoomamata, et me elame ju iseenda isiklikku elu ja teeme valikuid enese kõrgeimaks hüvanguks, anname endale aru, et kui ma mõtlen ainult endale, siis peetakse mind egoistlikuks.

Sõbrapäeval või selle eel mõtle nendele teemadele: ole enda vastu aus ja sõbralik, sest oled alati igas olukorras andnud just sel hetkel endast parima, nagu oskasid ja suutsid. See oligi sel hetkel Sinu reaalsus ja soov. Kui vaatadki tagasi oma tegemistele ja sooritustele, siis ei ole mõtet seda alahinnata või -väärtustada — see oli just sel hetkel parim! Oma tegemistest ja mõtetest oskame ühel hilisemal hetkel põimida kogemuse ja õppetunni. Kui me seda ei tee, siis jääb see alateadvuse sügavamatesse kihtidesse ajapikku tolmu koguma. Nii, nagu pärl, mida keegi ei oska eluajal hinnata, kuid see ei kahanda tema tegelikku päritolu, väärtust või ilu! Sa ei ole kunagi üksik ja ei tunne ennast kunagi üksikuna, kui näed enda ümber seda tänulikkust, ilu ja headust, mida pakub Sinu südamehäälega koostöö!