"Kui ma esimest last ootasin, olin täiesti kindel, milline ema minust saab. Et ma harjutan lapse varakult oma voodisse magama, lutti ei anna, imetan vähemalt pool aastat, veel parem aasta. Loomulikult hakkab ta hiljemalt aastavanusena potil käima."Foto: Erakogu
Mitmesugust
18. jaanuar 2017, 07:41

Malluka kolumn / Mina küll iial nii ei tee!

Kui ma esimest last ootasin, olin täiesti kindel, milline ema minust saab. Et ma harjutan lapse varakult oma voodisse magama, lutti ei anna, imetan vähemalt pool aastat, veel parem aasta. Loomulikult hakkab ta hiljemalt aastavanusena potil käima.

Ma ei hakka kunagi lapse tahtmistele järele andma, vaid kasvatan temast sõnakuuleliku ja korraliku tüdruku, kes on alati viks ja viisakas. Kuulasin teiste naiste kogemusi ja olin üllatunud – mis mõttes ei saa last oma voodisse? Kui raske see olla saab? Mis mõttes laps ei kuula sõna? Pangu enda autoriteet maksma! Kuidas saab olla, et laps lihtsalt nutab ja nutab? Lohutagu siis teda!

Kuidas on võimalik, et laps ei hakka potil käima? Ju siis on ema vähe harjutanud! Oh kui armas on see esmaraseda naiivsus ja lootus, et asjad lähevad alati nii, nagu sa soovid.

Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse