Piret Krumm: naeruväärne, kui heategevus inimesed marru ajab (212)

Noor näitlejanna saab 20. jaanuaril 28-aastaseks. Anu Välba küsimusele, mida ta enim sünnipäevaks soovib, vastas Krumm, et tema heategevusliku projekti käigus kogutud riidepakid jõuaks õigeks ajaks hädas inimesteni. "Ma tunnen ennast heategevusliku maailma bad-girlina praegu natuke. Selles mõttes, et ma tegin midagi, mida tavaliselt ei tehta. Need riidepakid, mis ma tänu headele ja lahketele Eesti inimestele, kes aitasid mul raha koguda, saaks saadetud sinna. Ma soovin oma sünnipäevaks, et need pakid jõuaks Istanbuli kohale," rääkis näitlejanna. 

Nimelt pani Krumm hiljuti kokku enda heategevusliku projekti, mille raames kogus Istanbuli sotsiaalkeskuses elavatele naistele ja lastele talve üle elamiseks soojasid jopesid ning tekke ja patju. 

Lugu algas möödunud aasta lõpus, kui Krumm oli saates "Pealtnägija" külalisreporter ning käis lugu tegemas Süüria piiri ääres. Nähtu läks näitlejannale aga nii hinge, et ta otsustas asjaga edasi tegeleda.

"Mul kuidagi tekkis sellline tunne, et ma käisin seal kohapeal ja nähtu oli valgustav. Ma sain aru oma positisioonist, et ma olen eelistatud ühiskonnas või maailmas. Mul on oma kodu, kõrgharidus, ma olen sündinud sellises riigis. Ma olen justkui istunud kuldse kandiku taga ja ma ei saa sellest aru, kui eelistatud situatsioonis ma istun," selgitas Krumm, miks ta otsustas heategevusliku projektiga tegelema hakata. 

Krummi sõnul ei suutnud ta pärast "Pealtnägija" saadet, arvestades, mida kõike ta seal nägi ja koges, lihtsalt oma tavapärase elu juurde tagasi naasta. "Kui saade sai läbi, siis ma mõtlesin, et kas nüüd ongi kõik? Tegin selle saate ära ja elan oma elu edasi ja istun seal laua taga edasi ja naudin kõiki suupisteid, mida elu on mulle ette pakkunud? Ja siis ma mõtlesin, et ei, nii küll ei saa," ning kirjutas Istanbuli sotsiaalkeskusesse, et küsida, kas on midagi, mida ta saaks veel teha, kas on võimalik veel kuidagi aidata. 

Krummile vastati, et kui oleks võimalik talve üle elamiseks koguda naistele ja lastele talveriideid, tekke ja patju, oleks sellest palju abi. Krumm võttis projekti ette ning palus ka Eesti inimestelt abi. Näitlejanna sõnul oli annetajaid palju. Nii Tallinnast, kust Krumm tekid-vatijoped ise kokku korjas kui ka Tartust, kus mitmeid suuri pakke saadeti. Suurim annetaja oli aga Raplamaalt pärit naisterahvas ja kahe lapse ema, kes kogus kokku 23 pakki vajalikke riideid ja kellega Krumm nüüd ka hea sõbranna on.

Kokku kogunes umbes 300 kilogrammi asju, mis kõik Istanbuli sel nädalal kohale peaks jõudma. Kuna suurte pakkide Türki saatmine maksis palju raha, palus Krumm jällegi Facebooki postitusega heade Eesti inimeste abi, et postikulu eest maksta. Vajalik rahasumma, umbes 1000 eurot, kogunes kokku juba esimese õhtuga, kui postitus Facebooki sai pandud.

Kahjuks põhjustas aga aktsioon paljudes inimestes negatiivse efekti ning Krumm sai projekti pärast palju vihaseid kommentaare. Naine ise aga asja südamesse ei võta.

"Ma ei ole nii naiivne ja rumal, et ma ei adunud, mis efekti see võib tekitada. Ma olen ju selles ühiskonnas ja olen ka oma lähedaste inimestega vaielnud sel teemal. Ma mõtlesin, et kas seda on vaja, järsku ma saan selle raha kuskilt mujalt kokku. Aga samas oli minus selline huvi ja krutski, et vaatame, mis siis sellest asjast saab. Tulem oli suurem kui ma oleks osanud oma peas ette kujutada. See sõda mis lahti läks erinevate arvamuste vahel, et need konfliktid läksid kohati pisut naeruväärseks ja kurvastasid mind," jutustas Krumm, lisades, et õnneks on ka palju inimesi, kes ei näe selles midagi halba, et ta saadab 29 pakki talveriideid Istanbuli. 

"Eesti lastelt ei ole ära võetud sotsiaalabi, mitte midagi halba ei ole juhtunud, edaspidi aitame ka eestlasi ja oleme neid ka varem aidanud." sõnas ta. 

Krummi sõnul mõistab ta seda viha, mis osades inimestes aktsioon tekitas. Tema sõnul tuleneb see hirmust ning ka temas on mingil määral seda hirmu.

"Hirm selle ees, et me oleme varasemalt kokku puutunud Venemaa agressiooniga ja meil on mingi ettekujutus sellest, mis loogikat pidi kõik see asi võib toimida kui ta peaks jälle ründama. See on kultuuriliselt meile palju arusaadavam kui Lähis-Ida. Terrorism on midagi, millele ei ole justkui mingit loogikat," sõnas Krumm. 

"On nagu selline hirm ja paanika ja ma saan sellest aru, seda hirmu on ka minus teataval määral, aga sellest peab üle olema. Väga palju inimesi, kes on selle viie miljoni seas ja kes on praegu laiali maailmas, kellest kolm miljonit on Türgis, on nagu meie oleme. Keskklassi inimesed, kes seisavad käed taskus, kellel pole lihtsalt mingit võimalust. Kui me ei aita neil intregreeruda ühiskonda, siis nad muutuvad lõppkokkuvõttes kahjulikuks meile, nad on kättesaadavad sihtmärgid erinevatele kriminaalsetele organisatsioonidele nagu inimkaubandus või lapstööjõud. Oma viha välja elamine selle peale, et üks noor 27-aastane naisterahvas tahab saata pakke lastele ja naistele selleks, et neil oleks talvel soe, see on natuke naeruväärne ja absurdne," lausus ta. 

Krummi sõnul tahtis ta heategevusega tegeleda ja sõja tõttu kannatavaid inimesi aidata lihtsalt inimlikkusest. "Sõda paneb meie inimlikkust proovile. Kui ma näen, et inimene hädas, siis minu jaoks ei ole vahet, kas ta on mustanahaline, kas ta on homoseksuaal, kas ta on sõjapõgenik või venelane või eestlane, või on ta usklik, ei ole vahet. Kui inimene vajab abi ja on sellises olukorras, kus ei peaks keegi olema, siis aita kasvõi hea sõnaga ja kuula ära," sõnas Krumm.