Olen ise ka vallaline ja ega väga suhet ei otsi ka, sest ega need kooselud tänapäeval niikuinii ei kesta ju. Sõprade-tuttavate-sugulaste kogemuste põhjal on max. kooselu pikkus praegusel ajal umbes 7-10 aastat, ei näe küll mõtet pingutada selle nimel.
Selles vanuses tundubki, et oled ühiskonnast kuidagi välja tõugatud. Oled vajalik vaid seni kuni välja kutsud ja välja teed ja kingitusi kingid jne. Kui tahad tõsisemalt vestelda siis virutatakse väga alatult tagumikku jalaga. Mul elus olnud üks suhe, püsis 5 aastat peaaegu ja teine pool põhjus. Ei suutnud ta truu olla ja nii siis lõpetasime ära mõne aasta eest asja. Seega jah - uhkes üksinduses surmale vastu kuna ka mina otsustasin umbes aasta eest, et enam ei proovi - 4 järjestikkust toredat inimest oli seda vaid minu silmile :( Mis jama on, ma ei saa pooli sõnu kasutada., et ei vastaks nõuetele - jama see leht, varsti enam ei loe, kommida ka ei lasta - isegi kui ei ropenda :/
Kui ikka tahetakse kohtuda tuleb see aeg leida! Mehena ütleks, et mehena ollakse üks siis kui oled ilmselt kole ja huvi naistes ei tekita. Isiklikult sellega omad kogemused ja olen otsustanud, et enam ei ürita. Üksi on kurb olla kuid niipalju stressi sellest ei saa kui pidevast ärakasutamisest.
aeg võetakse. Kui tahetakse üksi surra, siis pole lugu. Samas hakkavad sellised naised mingis vanuses peresid lõhkuma, sest nagu parkimiskohad on paremad mehed juba ära võetud.
inimesed, kes on pühendunud oma karjäärile ei vaja omale mingit teise naise meest, st juba suhtes meest. Nendel inimestel on tavaliselt kõrgemad nõudmised nii iseenda kui ka partneri suhtes.
Vat kes räägib. Tibi õppis püüdlkult mingi lause jälle ära, et ennast õigustada, aga... Asi pole üldse karjääris (see on mõttetu, enda müümine ja raiskamine), vaid tundes, mis on hinges ja südames ja endale ja oma otsustele truuks jäämises.
KOMMENTAARID (11)