Esmane mõte, mis sellises olukorras pähe tuleb: aus ja viisakas on kõik ära rääkida. Teisalt tekitab see hirmu, et nii saan ise haiget ja teen haiget ka partnerile.
Paariterapeudid näevad tihti, et kõrvalsuhe tekib, kui püsisuhtes on midagi viltu. Juhuslikke afääre – kui tegemist pole joovastava aine mõjul juhtunud üheöösuhtega – on vähem. Tihti on ühel partneril niisuguses olukorras olulised vajadused – seksuaalsed, emotsionaalsed, tunnustusega seotud või muud – rahuldamata. Variant on seegi, et kodune õhkkond on pingeline, aga probleemidest ja endast rääkida pole kombeks.
Kuidas sellist vestlust üldse pidada, kas minna koos paariterapeudi juurde? Kas tasub kõik üles tunnistada või mitte? Loe Naistelehe digiajakirjast psühholoogi, pere- ja paariterapeuti nõuandeid.
