Mine põhja nagu Cherry vol 2 ehk moodsa aja majandust ei kontrolli Eestis mitte keegi  (69)

Tänavu kevadel lõpetas Cherry.ee tegevuse jättes tuhanded kliendid ja ettevõtjad oma rahadest ilma. Rahalises väärtuses on kahju tekitatud umbes 1,2 miljonit eurot. Selleks, et uurida, kuhu rahad on kadunud, tuleks ettevõttes läbi viia pankrotimenetlus, kuid viimast pole võimalik teha, kuna ettevõttes ei leidu enam sentigi. Selle aasta mais, kui Cherry pood suleti, ilmusid Äripäevas ja teistes meediakanalites huvitavad lood, mis ülistasid Cherry juhtide ausat ja läbipaistvat käitumist. Pealkirja all "Mine põhja nagu Cherry" selgitati, miks ettevõte jäi makseraskustesse ja et kindlasti kõik inimesed saavad oma ostetud kaubad, teenused ja reisid kätte. 

Ei möödunud ühte kuud kui selgus, mida Cherry omanikud ja juhid selle all mõtlesid, kui ütlesid et kõik saavad oma kauba, reisid ja teenused kätte. Asi oli lihtne ja geniaalne! Pöörduge kaupmeeste ja reisikorraldajate poole, sest Cherry oli lepingud nii kavalalt teinud, et nemad ei vastuta mitte millegi eest. Raha korjati inimeste käest kokku, aga kaupmeestele ja teenuse pakkujatele seda edasi ei kantud. Cherry juhid väidavad nüüd tagantjärele, et nemad olid ainult vahendajad, ja see, et nad raha kaupmeestele edasi ei kandnud, ei tähenda tegelikult mitte midagi.

Kaupmehed peavad oma teenuseid ja kaupasid edasi pakkuma ka tasuta, sest Cherry kavalad juristid olid teinud lepingud, mis kohustasid just kaupmehi ja teenuse pakkujaid ka siis, kui Cherry neile ei tasunud. 

Minu talupoja mõistus tõrgub seda kõike uskumast, aga ka tarbijakaitseamet kinnitas mulle, et see tõesti just nii ongi. Ka nemad soovitavad Cherry sooduspakkumisi ostnud klientidel pöörduda otse kaupmeeste, ilusalongide ja reisibüroode poole, kes peaksid justkui tasuta kõike seda head paremat edasi pakkuma, kuigi rahasid nad selle kõige eest pole saanud. 

Uurisin "Kuuuurija" saadet tehes, kuhu see 1,2 miljonit kaupmeeste ja klientide raha siis ikkagi kadus? Kõige uskumatum ongi see, et ükski asjaosaline ei oska sellele selgitust anda. Muidu oleks ju loogiline, et pankrotihadur annab vastuseid, aga selles juhtumis laiutab ka tema käsi, kuna tal ei ole pankroti menetluse läbiviimiseks raha. Samuti lisab pankrotihaldur, et klientidel ei ole Cherry käest suurt midagi nõuda, kuna Cherry justkui polegi tehingu osapool, vaid on ainult vahendaja. Jäin seda juttu kuulates mõttesse. Olemata jurist tundub see olukord mulle tohutult ebaõiglane. Kujutage ette, et teil on restoran või reisibüroo, kuhu hakkavad voorima sajad inimesed, kes soovivad saada tasuta toitu ja reise ja teie oletegi rollis, kus peate seda kõike pakkuma. Kannatajateks ei saa lugeda ainult reisidest ilma jäänud kliente, vaid ka ettevõtjaid. 

Kui tõesti on Cherry põhja minekuga olnud kõik juriidiliselt korrektne, siis me peaksime kindlasti mõtlema, milline on tarbijakaitse ja riigi roll sellistes ärides tulevikus. Kui me viime oma raha täna panka, siis me teame, et on olemas hoiuste tagamise fond, mis tagab nõudeid kuni 100 000 eurot. Igapäevaselt kontrollib meie raha olemasolnu pangas samuti riik Finantsinspekstiooni näol. Kui me räägime aga Cherryga sarnastest ettevõtetest, igasugu ühisrahastused jne., kes korjavad klientide ja kaupmeeste rahad enda kätte, kuid mitte keegi seda ei kontrolli, siis on midagi siiski väga valesti.

Cherry'l lasti muide turul tegutseda ka siis, kui ettevõttel olid juba kaks aastat majandusaastaaruanded esitamata. Arvan, et see on just tarbijakaitseamet, kes peaks pidevalt selliseid ettevõtteid kontrollima, ja kui neil juriidilisi volitusi pole, peaks seaduseandja selle peale tugevalt mõtlema. Sest kõiksugu internetikaubamajad on tulnud selleks, et jääda, kuid kontroll nende üle puudub täielikult. Kui riik oma huvide eest ehk oma tulude eest maksuameti näol seisab väga tugevalt, siis tarbijakaitse tegeleb siiamaani pigem katkiste saapataldadega. 

Mõtlesin sellele asjale veelgi laiemalt. Näiteks seesama Eesti edulugu Transferwise on tegelikult ju täna selgelt mitte kasumit tootev ettevõte ja mulle on ausalt öeldes veidi arusaamatuks jäänud, kuidas see ettevõte oma tegevust üldse finantseerib. Ometi klientide raha on nende käes miljonites! Näiteks Cherry rahastas end klientide ja kaupmeeste rahadega... Ma ei taha Transferwise'ile liiga teha, aga Cherry põhjaminek on kõigutanud minu usaldust kogu selle moodsa majanduse suhtes. Usalduse taastamiseks on vaja nii riigil kui antud alal tegutsevatel ettevõtjatel inimesi uuesti veenda, et nad julgeksid oma raha nende kätte usladada. Sest küsimus ju on, mis juhtub siis, kui Transferwise tõmbab ühel päeval samamoodi pistiku seinast välja nagu Cherry Media OÜ? Mis saab klientide rahast? Siin ongi küsimus riigile kui regulaatorile. Kuidas teostatakse moodsate ettevõtete üle järelvalvet?! 

Mõni aeg tagasi jooksis uudistest läbi üleshaibitud taksondus Uber, kus maksuamet ja seadusandja mõtlesid, kuidas seda äri paremini maksustada. Samas, kuidas hoida internetikaubamajasid jne. kontrolli all, ei huvita meil justkui kedagi. Siinkohal on mul üleskutse ka Cherry endistele juhtidele ja omanikele, kes on olnud senisele moodsa majanduse eestkõnelejaiks. Kuna firmas pankroti läbiviimiseks raha ei ole, siis riputage palun kogu firma dokumentatsioon internetti - raamatupidamine, panga väljavõtted ja lepingud. Saan aru, et tegu on mahuka dokumentatsiooniga, aga kuivõrd Cherryl on tuhandeid kahjukannatajaid, siis kamba peale suudavad nad sellest dokumentide hulgast läbi kaevata küll, et leida selgust, kuhu need rahad siiski kadusid. Ärisaladusest Cherry puhul enam rääkida ei saa, kuivõrd ettevõte on maksejõuetu ja likvideerimisel. Selline käik oleks Cherry juhtide ja omanike poolt austusväärne ja ainult sel juhul saaksime minu meelest kasutada ka väljendit "mine põhja nagu Cherry".