Mitmesugust
16. november 2016, 11:03

Manona Paris: "Tahaksin armuda."

«Tahaksin armuda.» Ma ei suutnud isegi uskuda, et selle välja ütlesin. See oli juba pikemat aega mul vaikselt kuklas plinkinud. Et tahaks midagi. Särtsu, noh. Mingeid sädemeid, mis aitaks leeki üleval hoida.

Kaks mu head sõbrannat, elus karastunud ja küpsenud kaunitari, vaatasid mind etteheitvate ja veidi jahmunud pilkudega. Hulluks oled läinud, võis nende pilkudest välja lugeda. Et ise sa kogu aeg kiitled ilmarahvale, kui tore abielu sul on. «See on väga halb mõte,» venitas üks viimaks.

«Ei, ma ei mõtle, et hakkan mingit afääri ajama. Tahan lihtsalt seda energiat,» kuulasin end koperdamisi seletamas. «Eee ... Sa mõtled vastamata armastust?» päris üks sõbranna, üritamatagi varjata oma hääles pettumust.

«Ei. Ma vist ei väljendanud end täpselt,» otsisin sõnu edasi. «Mitte armumist konkreetsesse inimesse, vaid armumist üldiselt. » Ehk siis vaimustumist mingist asjast või nähtusest, mis annab võimaluse näha hallis hõbedat.

Armastus on universaalne energia. See hoiab maailma jooksmas ja eksisteerib kõikjal. Mehe ja naise vahel. Vanema ja lapse vahel. Armastus on aga ka kirg oma töö, kodu, hobi või sõprussuhete vastu.

Mul on tohutult vedanud, mu elus on kaks kõige suuremat armastust olemas. Need on nagu minu isiklik tuumaelektrijaam, mis alati tasakesi köeb. Kuid nagu ikka igasuguse energiaga, mis kulub, tuleb seda pidevalt juurde tekitada. Eriti praegu, mil külm novembrivihm taas kõigele justkui vee peale tõmbab.

Siis ongi väga hea armuda. Trenni, lemmiklooma, mõnda projekti – millessegi, mis on su enda hingele eriti mõnus. See ei lase pähe musta mure pesi ehitama pugeda. Seda on muidugi alati räägitud: iga endast lugupidav naine armastab kõigepealt iseend. Mitte meest ega last, vaid vana head «mina». Ainult nii suudab ta jagada armastust eelnimetatuile. See on nagu lennukis hapnikumaskiga – esmalt endale, siis teistele.

Tahan väga, et armuksin mõnda trenni. Või tervislikku toitumisse. Muuseas, ma juba üritan – söön kolmandat nädalat vaid taimetoitu. Jaa, tean – see pole kõige erilisem armumine, aga see on säde. Loodetavasti tõmbab see enda juurde veel sädemeid, mille toel oma suuri armastusi käimas hoida.

Sel nädalal…

  • soovitan südamest lugeda Tallinna aasta õpetaja Anu Kušvidi usutlust! Väga innustav, kuni roosa lehvini välja! Lk 20
  • teen karripõhja. Meie retseptiveerg juhendab. Lk 32
  • kaalun tõsiselt soetada Aeropressi. Sellega valmistatud kohv lummab ka teefanaatikuid! Lk 34
Artikli täismahus lugemiseks:
Telli digiajakiri €/kuu
Oled juba lugeja? Logi sisse