Suhte lõpp võib olla väga traumaatiline kogemus, kutsuda esile selliseid võimsaid tundeid nagu šokk ja hüljatus. Mõnedel mittetöötavatel suhetel on eriline dünaamika. Üks tahab lahkuda ja teine samas klammerduda. Nagu neid ühendaks mingi kummist käsi.
Näiteks: Freda tahab ära minna, John aga anub, et ta jääks. Lõpuks ütleb John: "Aitab. See on alandav." Ja sel momendil otsustab John lahkuda. Ootamatult ei suuda aga Freda lasta tal lahkuda, tahab seda suhet jätkata ja tsükkel läheb edasi. See toimub määramata aja jooksul, kuni nendevaheline distants rebib kummikäe lahti ja nad leiavad end teineteisest miljoni kilomeetri kauguselt, ilma tagasiteeta.
Lahkumineku ajal on palju hinges tuhnimist. "Mida ma valesti tegin? Mida ma oleks saanud enamat teha?" Mõned, kes on otsustanud lahkuda, muudavad paar tundi hiljem meelt. Aastaid tagasi töötasin Jenny-nimelise kliendiga, kes tahtis oma poiss-sõbrale Mickile öelda "See on läbi". Aga nähes mehe valu, ei suutnud ta seda taluda ja avastas end ütlemas: "Jääme kokku ja saame lapse!" Siiski kestis see lühikest aega ja vaid kolm nädalat hiljem sai ta aru, et ta tõesti tahab lahkuda. Sedakorda oli lahutus lõplik. Mõlemad tundsid, nagu oleks nad kaotanud lapse.
Teine klient, Alice, jättis Tomi maha, sest too oli ülekaaluline, suitsetas liiga palju kanepit ja veetis tunde omaette muusikat kuulates. Naine tundis end väljajäetuna. Kuus kuud pärast suhte lõpetamist oli Tom võtnud 12 kilo alla, jätnud narko maha ja leidnud uue suhte. Alice märkas, et ta oli oma uue partneri suhtes väga tähelepanelik. Oma järgmises teraapiatunnis ütles Alice: "Kui ta oleks teinud need muudatused ajal, kui me koos olime, siis oleksime selle suhte tööle saanud." Naise lahkumise šokk oli mehe üles äratanud ja ta oli saanud selliseks meheks, nagu naine oli kogu aeg tahtnud.
Leinatsükkel
Elizabeth Kubler Ross on märkinud, et iga suhte lõpus on erinevad kaotusega kohandumise etapid, ta nimetab seda leinatsükliks. Need on šokk, eitamine, viha, kauplemine, masendus ja lõpuks leppimine. Need etapid ei käi järjestikku ja igaüks neist võib esineda korduvalt. Paljud lahutust läbitegevad inimesed kogevad eitamise faasi. "See ei saa tõsi olla!"
Vältimatu viha etapi ajal võivad asjad muutuda ebameeldivaks ja siis võib kõik minna lausa inetuks, kui õhus keerlevad süüdistused ja häbistamine. Siis on veel kauplemine. Masendus on vajalik samm ja kuigi see võib tunduda kui maailmalõpp, on see lihtsalt osake kohandumisest. Viimane faas on leppimine. Leppimine uue reaalsusega, lootuse naasmine ja selle nägemine, et elu läheb edasi, isegi pärast suhte lõppu.
Kui me suudame neid faase tunnistada ja ära tunda, siis hakkavad need ravima seda sisemist suhet nende vahel, kes otsustasid Minna ja selle vahel, kes tahaksid Jääda.
Veel üks hea viis enda ravimiseks on sooritada väikesi rituaale, mis tugevdavad lahkumineku sõnumit, ja lasevad meil sobilikul moel väljendada laialimineku viha, leina ja häbi. Rituaaliks võib olla taldriku lõhkumine, riideeseme puruksrebimine, mingi kadunud suhet sümboliseeriva väikese asja põletamine või mahamatmine. Olgu see näiteks reisisuveniir, foto lemmikpaigast või "Ma armastan Veneetsiat" T-särk – kui see on hävitatud, siis saadab see võimsa lahutuse sõnumi psüühika sügavustesse, söövitades laiema sotsiaalse haava isiklikku aspekti.
Me kõik saame nende muudatustega järje peale ja liigume eluga edasi. Trikk seisneb selles, kuidas teha seda ilma vimmata kadumaläinu üle. Igaüks, kes lahutab, on sunnitud kogema teatud leinatsüklit. Kui saabub viha – ja seda ta teeb –, siis on oluline olla ettevaatlik selle suhtes, kuhu viha suunata. Harjutage teineteise vastu lahkust ja mõistmist, kui olete otsimas oma radu läbi lahkumineku udu.
Kommentaarid (0)