Kallima valib meile nina, armuma panevad hormoonid (6)

Tunnustatud Ameerika antropoloog Helen Fisher, kelle armumisloeng aastast 2008 on saanud internetis superhitiks, kinnitab, et laias laastus on mängus kolm hormooni, mis armumisel meie aju üle ujutavad. Igaüks neist on seotud armumise eri aspektiga.

Testosteroon on nii mehe kui ka naise organismis leiduv suguhormoon, mis tekitab meis seksiisu. Naudingumolekuliks nimetatav dopamiin on seotud romantiliste tunnete tekkimisega, kuid sama aine on ka põhjus, miks narkomaanid uimastitest sõltuvusse sattuvad.

Ta tekitab himu naudingurohke tegevuse järele. Oksütotsiin vallandub siis, kui meil tekib sügavam kiindumussuhe. Need kolm hormooni ei hakka meie organismis möllama tingimata samas järjekorras, kuid kiindumuse teke võtab aega.

"Romantiline armastus on üks suurimat sõltuvust tekitav aine siin maamuna peal," kinnitab aastakümneid armuasju uurinud Fisher, kelle bestseller "Miks me armastame?" on tõlgitud ka eesti keelde.

"Sellel on olemas kõik sõltuvuse tunnused. Keskendud ühele inimesele, mõtled ainult temast, igatsed teda, moonutad reaalsust, oled valmis selle inimese südame võitmiseks tohututele riskidele välja minema.

Ja sõltuvuse jooned on olemas: tolerants, pead seda inimest üha sagedamini nägema, ärajäämanähud ja lõpuks tagasilangus."

Adrenaliin teeb peopesad higiseks

Kui tunned uue inimese poole tõmmet, suureneb vere vool aju mõnukeskusesse ning kehasse vallanduvad adrenaliin ja norepinefriin ehk noradrenaliin. Need hormoonid teevadki meie peopesad higiseks ja panevad südant lööke vahele jätma, seletab Bustle.com.

Samad ained tekitavad meis ka eufooriat ja igatsust ning sunnivad meid ainult oma uuele sümpaatiale mõtlema. Oksütotsiin teeb õnnelikuks, stressihormoon kortisool aga muudab armunu ärevaks, tekitab kõhus õõnsat tunnet ja ajab iiveldama.

"Mis siis, kui ta ei helistagi? Mida ta küll selle lausega mõtles?" paanitseb tüüpiline armunu. Niipea aga, kui kallim meid suudleb, kaob ärevus, sest meie keha hakkab tootma heaolutunnet tekitavaid endorfiine ja dopamiini.

Aju-uuringud on näidanud, et kui mõned aju osad hakkavad armumise peale ületunnitööd tegema, teiste talitlus pidurdub.

Seda, miks armunu on võimeline ülitobedalt käituma, seletab mandeltuuma ning ajukoore eesosade tegevuse kahanemine. Just need piirkonnad on seotud analüütilisuse ja kriitikameelega, hirmuga, oma vigadest õppimisega.

Armumise ajal käib kehas niisiis ainete möll. Mis meid aga konkreetse inimese poole tõmbab? Mõistagi mõjutavad armumist peale keemia veel mitu tegurit. Üks neist on muidugi inimese välimus, kirjutab filosoof ja kolumnist Paul Hudson netiväljaandes Elite Daily.

Katsed on näidanud, et inimesed eelistavad võõraste pilte vaadates sümmeetrilisi nägusid, mille osade vahel on kindlad proportsioonisuhted. Vähetähtis pole ka sotsiaalne staatus ja inimese taust, tema lastetuba ja intelligents.

Nina otsib erineva immuunsüsteemiga partnerit

Teadlased on tõestanud, et armumisel on tähtis roll potentsiaalse partneri lõhnal. Miks mõni inimene meid oma ihulõhnaga eemale peletab, ehkki ta on puhtaks küüritud, ja miks mõne teise higihais võib meid kirest hulluks ajada?

Väidetavalt on inimolend võimeline haistma teatud osi potentsiaalse partneri DNAst – niinimetatud MHC-geene ehk peamist koesobivuskompleksi, mis moodustavad tema immuunsüsteemi.

Meid tõmbavad ligi need inimesed, kelle MHC-kompleks on meie omast erinev. Sel moel tagab loodus, et meie tulevaste võsukeste immuunsüsteem suudab võimalikult paljude haigustega võidelda.

Loodus on kõik väga kavalalt seadnud. Kui naine pole armunud, eristab ta paljude meeste lõhnu. Aga kui ta on kindlasse partnerisse kiindunud, muutub tema haistmismeel töntsimaks. Nii kaitseb loodus meid truudusetuse eest: kindla kaaslase olemasolul ei juhi nina naisi teiste potentsiaalsete kosilaste juurde.

Parfüümitööstus kannab hoolt, et me oma ainulaadset ihulõhna varjaksime või vähemalt täiendaksime. Uurimused on näidanud, et parfüümidel on tugev seos mäluga. Näiteks võib mõne deodorandi lõhn viia sind ajas tagasi keskkoolipäevisse ja võimlasse, kus said topispalliga vägeva matsu vastu pead.

Kui potentsiaalne kavaler on end just selle deodorandiga lõhnastanud, ei pruugi tal sinu juures lööki olla. Nii et suurimad šansid su hingesugulaseks saada on inimesel, kelle MHC-kompleks on sinust võimalikult erinev – ning kes juhtumisi kasutab deodoranti või lõhnaõli, mille lõhn sinus heaolutunnet tekitab.

Tähtis on ka see, et parfüümid ja odekolonnid lõhnavad igal ihul erinevalt. Keha temperatuur ja bioloogiline ehitus määravad, kuidas lõhn nahal toimib.

Netikuramaažis on rõhk sõnadel ja fotodel

Kuid mida loeb lõhn, kui suur osa tänapäeva suhtlusest toimub internetis? Ajalehe Guardian andmeil saab keskmiselt iga neljas armusuhe nüüd alguse arvutis. Uuel ajal saad õppida inimest lähedamalt tundma juba enne, kui temaga silmast silma kohtud.

Traditsiooniline üleminek külgetõmbest kiindumuse tekkeni on paljudele kehtivuse kaotanud. Nina ei mängi siin mingit rolli.

"Online-kurameerimisel on kõige tähtsamad sõnad ja fotod," nendib interneti kosjakontori Match suhteekspert Kate Taylor Guardianile. "Nii et see võimaldab tekitada klappi ja külgetõmmet selliste tegurite põhjal, nagu ühised huvid, sarnane huumorimeel ja intelligents.

Reaalelus armudes tulevad mängu paljud keerukamad faktorid: lõhn, feromoonid, hormoonid. See on palju ürgsem ja salapärasem protsess."

Kas oled ehitaja, juht, uurija või läbirääkija?

Helen Fisher möönab, et armumist mõjutavad küll inimese välimus ja taust, intelligentsus ja usutunnistus, kaudselt ka lapsepõlv.

"Aga seda, kuidas kaks isiksust kokku klapivad ja sellest sünnib hea suhe, pole seletada osatud."

Kuid ta on veendunud, et meie partnerivalikut mõjutab dopamiini, serotoniini, östrogeeni ja testosterooni osa organismis. Nende nelja ajukemikaali põhjal võib jagada inimesed neljaks isiksusetüübiks.

Ehitajad (serotoniin): ettevaatlikud indiviidid, kes järgivad traditsioone ja hindavad sihikindlust.

Juhid (testosteroon): analüütilised isikud, kellele meeldib otsuseid langetada ja kes kalduvad agressiivsusele.

Uurijad (dopamiin): impulsiivsed ja loomingulised riskijad.

Läbirääkijad (östrogeen): intuitiivsed, idealistlikud ja kaastundlikud tüübid, kes on ülejäänud kolmest isetumad.

Riskialtid uurijad on Fisheri sõnul näiteks John F. Kennedy, Ernest Hemingway ja Angelina Jolie. Rahulikku traditsioonilembelist ehitajat sümboliseerib endine Ameerika riigisekretär Colin Powell. Microsofti looja Bill Gates on tema sõnul ehtne juhitüüp, Bill Clinton aga hingelt läbirääkija.

Veebiküljel The Anatomy of Love saab igaüks teha testi ja uurida, milliseks neist neljast tema osutub. Ükski inimene pole puhtalt üht kindlat tüüpi, kuid enamik langeb peamiselt ühe-kahe tüübi alla, kirjutab Elite Daily.

See määrab ka nende sümpaatiad partneriotsingul. Ehitaja- ja uurijatüüpi inimesed tunnevad tavaliselt tõmmet endasuguste poole.

Juhid ja läbirääkijad aga kalduvad armuma teineteisesse. See peaks seletama, miks mõni naine tunneb vastupandamatut tõmmet pahade poiste poole, mõni aga on seitsmendas taevas, jagades oma elu tossikesega.