Abordipiirangud ei tõsta iivet, vaid teevad tüli (20)

Enam kui 30 000 musta riietatud naist blokeerisid tänavail marssides liikluse ja avalike asutuste töö. Juba praegugi on abort Poolas lubatud vaid juhul, kui naine on jäänud rasedaks vägistamise või lähisugulasega toimunud seksuaalsuhte tagajärjel, ta tervis on raseduse tõttu ohus või on lootel tuvastatud oluline väärareng. Vägistamise või intsesti puhul tuleb naisel abordiloa saamiseks esitada tõenduseks kriminaalmenetluse dokumendid. Ent uus seadus karmistaks olukorda veelgi. Loote eemaldamine oleks lubatav vaid juhul, kui see on ainuke võimalus naise ellujäämiseks. Arste, kes seadust rikuvad, ähvardaks kuni viieaastane valglakaristus.

Kuigi Poola seim jagunes seaduse osas üsna täpselt pooleks, otsustati nädal tagasi selle kallal siiski tööd jätkata. Kui seadus vaidlustest ja protestidest hoolimata siiski jõustub, jõuab Poola järele Vatikanile ja Maltale, mis on seni kaks ainsat Euroopa riiki, kus kehtib täielik abordikeeld. Väga rangete piirangutega on ka Iirimaa ja kolm linnriiki – San Marino, Andorra ja Lichtenstein.

Ometi teavad kõik, et Poola naised ei hakka ka seaduse jõul sünnitama mittesoovitud lapsi, sest Euroopa Liidus on neil võimalik istuda autosse, bussi või rongi ning minna oma murega mõnda Saksamaa või Leedu naistekliinikusse.

Kui vaja, minnakse mujale

Maailma terviseorganisatsiooni andmeil ei sõltu abortide hulk eriti suurel määral sellest, mida ütleb seadus. Kui vaja, leitakse alati võimalus – vähem arenenud maades mõnes ohtlikus nurgataguses, arenenud maailmas mõnes naaberriigis. Näiteks käivad tuhanded iirlannad igal aastal aborte tegemas Inglismaal, kus asjaajamine on lihtsam.

Kui enamikes Euroopa riikides jätavad seadused naistele õiguse teha aborti omal soovil, piiritledes selle võimaluse üksnes ajaliselt (abort on lubatud raseduse esimese 12 nädala jooksul), siis viies riigis – Soomes, Islandil, Suurbritannias, Monacos ja senini ka Poolas – tuleb abordiks teha läbi oluliselt mahukam kadalipp, näiteks võtta nõusolekud mitmelt arstilt, läbida ooteaeg, põhjalik nõustamine jne.

Samas näiteks Itaalias, kus seadus lubab naistel aborti teha omal soovil, on tekkinud liikumine, kus järjest enam meedikuid ei pea seda õigeks ja nii käivad ka itaallannad sageli abi otsimas lähiriikidest.

Ameerikas suurim vabadus

Maailma kõige vabamate abordiseadustega maad on Kanada ja USA. Kanadas on naisel võimalik lapsest loobuda kuni hetkeni, mil loode loetakse eluvõimeliseks. USA-s kõigub abordikõlbulik periood osariigiti 20 ja 24 rasedusnädala vahel. Statistika kohaselt ei tähenda aga see, et naised ei käiks looteid kõrvaldamas 5. või 6. kuul. Enamik aborte toimub ka seal raseduse 1. trimestril. Riiklikult põhjendatakse seadust isikuvabaduste kaitsega.

Abordi temaatika lähebki välja inimõiguste ja põhivabaduste küsimuseni. Otseselt ei ole abordiõigus üheski rahvusvahelises seadusaktis kirjas, aga märgilise tähtsusega daatumiks peetakse 2005. aastat, mil ÜRO inimõiguste komitee kohustas Peruud maksma kompensatsiooni naisele, kellel ei võimaldatud teha tervisega seotud näidustustel aborti. Seega väljendus inimõiguste komitee seisukoht, et riigi vastutus on tagada naistele võimalus ohutuks ja seaduslikuks abordiks, mis on tõlgendatav inimõigusena. Tänavu kevadel ehk üksteist aastat hiljem saigi kõneks olnud peruulanna riigilt oma kompensatsiooni kätte.

ÜRO andmeil elab praegu kaks kolmandikku maakera naistest riikides, kus abort – vähemalt meditsiinilisel põhjusel – on kättesaadav. Peale Vatikani ja Malta on abort täielikult keelustatud veel Tšiilis, Dominikaani Vabariigis, El Salvadoris ja Nicaraguas.

Iga kolmas naine maailmas elab riigis, kus seadus lubab tal abordi üle ise otsustada. Nende maade hulka kuuluvad ka kõik endise Nõukogude impeeriumi liikmed. Seetõttu loetaksegi Poola vähikäiku (lubatud abordilt püüdele see täielikult keelustada) eriti üllatavaks. Alates eilsest on Poola seimi liikmed hakanud aga endale tuhka pähe raputama ja kinnitama, et võib-olla siiski lastakse plaanitav seadus rahva survel allavett.