Foto: Erakogu
Blogid
31. august 2016, 12:44

Presidendiralli muutub iga hetkega rohkem farsiks ja rahva käest ei küsita midagi. Kas Ene Ergma on presidendivalimiste IRLi must hobune ja ratsukäik? (35)

Täna hommikul saime siis teada, et Reformierakond ei toeta siiski Marina Kaljuranda presidendiks saamisel. Ehk kogu see lõputu kampaania ja saated, kuhu Marina Kaljurand kutsuti külalisena (ja muide ka Mart Helme), oli täielik näitemäng. Nüüd tekib küsimus, kas ETV oli Reformierakonna mõtteviisist teadlik, sest Kaljurand ja Helme olid ju ainsad, keda nende saatesse ei kutsutud. Kõik teised kandidaadid olid kohal.

Samal ajal tehti uuringuid ja rahvaküsitlusi, mis kinnitasid, et Marina Kaljurand ja Helme olid rahva seas selgelt populaarsemad kui ülejäänud kandidaadid. Täna näeme, et rahva valikut on aga selgelt eiratud ja presidendivalimised on selgelt erakondlik äri.

Kuigi Eesti valimissüsteem on selline, et üksikkandidaadil on vaja kordades rohkem hääli parlamenti kandideerides kui partei nimekirjas kandideerival inimesel, on nad oma otsuses siiski vabad.

Kui kuulata aga tänaseid intervjuusid poliitikutega, tundub, nagu nad seda ei oleks ja neil lasub lausa kohustus parteile truu olla ja partei distsipliini järgida.

Nüüd tahaks küsida, kas me oleme enda etteotsa valinud inimesed, kes ei tea seda, et nad on riigikogu liikmetena oma otsustes vabad. On nad lahti mõtestanud üldse, miks nad riigikogusse valiti? Igaüks neist esindab siiski oma valijaid oma südametunnistuse järgi.

Ma mõistan, et on vaja teha parteidevahelisi koalitsioonikokkuleppeid, näiteks, kuidas jaotada riigieelarve ressursse või midagi sellist. Seda ei saa teha üks parlamendisaadik või partei fraktsioon ilma riigikogu häälte enamuseta. Küll aga saab iga liige vabalt oma äranägemise järgi valida Eestile presidenti. Seda eriti arvestades, et president peaks olema eelkõige tänast põhiseadust arvestades, erakondade ülene esindusisik.

Veel magedam on see, et nüüd on hakanud hääletajad pildistama oma valimissedeleid. Mulle meenub siinkohal, kuidas ühes Peipsiäärses vallas mõjutati viinapudeliga valijaid ja kes said oma viinapudeli kätte alles siis, kui näitasid valimissedelist pilti. See häälte ostmine lõppes kriminaalasjaga.

Saan aru Igor Gräzini mõttest, et me peame oma presidendi institutsiooni muutma. Muidugi need meetodid, mida Gräzin hetkel kasutab, on küsitavad. Ma väga loodan, et eesmärk pühendab abinõu.

Praegu on vist kõige õigem küsida, kas sellist presidendi institutsiooni me tahtsimegi. Palju räägitakse ju sellest, et meil on parlamentaarne riik ja meid kummitavad kurvad kogemused sellest, kuidas K. Päts võttis põhiseaduse muutmise abil endale võimu.

Aga isegi kui me jätaksime presidendi võimu ja kohustused samaks, siis miks ei lubata rahval otse teda valida. MIKS?

See annaks vähemalt kandidaadile moraalset autoriteeti. Ja loomulikult ka sõna ja esindusõigust!

Mulle jääb väga ebaselgeks, miks ei ole keegi parlamendis seda asja ajanud. Meil on ju küll inimesi, kes on selle poolt, et rahvas presidenti otse valib.

Veel üks mõte. Nägin üleeile Kaarli kiriku juures asuvast alkoholipoest väljumas minister Urmas Reinsalu. Ma ta kotti ei piilunud, ent seda ma nägin küll, et ta tegi väga närviliselt poe nurga taga suitsu. Tuletan meelde, et tegu oli esmaspäevaga, kui äsja oli lõppenud Toompeal esimene presidendivalimiste voor. Tallinnast väljaspool asuvatele inimestele teadmiseks, et Kaarli kiriku vastas asuv viinapood asub täpselt Rahvusraamatukogu vastas ja Toompea ning Justiitsministeeriumi vahelisel alal.

Vaatasin närviliselt suitsu kimuvat Reinsalu ja mõtlesin, et tegelikult on IRL oma head šansid maha mänginud ja ka seekord oleksid nad presidendivalimistest saanud teha ilma kavaldamiseta endale kasuliku lükke.

IRLi seekordne presidendikandidaat on nö. erakondade väline mees Allar Jõks. Ometi tekib küsimus, miks ei pakkunud IRL presidendiks välja Ene Ergmat.

Tuletan meelde, et 2006. aasta presidendivalimisi, kui Ene Ergmal jäi riigikogus puudu ainult kaks häält, et osutuda presidendiks valituks. Ilves sai muide kõigest ühe häälega valjameestekogus presidendiks valituks:

Riigikogus toimus esimene presidendi valimise voor 28. augustil 2006, kandidaadina oli üles seatud Ene Ergma. Hääletamisest võttis osa 65 riigikogu liiget, kes kõik hääletasid ka tema poolt, kuid et presidendi valimiseks on vaja riigikogu 2/3 koosseisu poolthääli (ehk vähemalt 67 häält), siis ei osutunud ta valituks. Riigikogus toimunud valimisvoorudes ei osalenud Keskerakonna ja rahvaliidu saadikud, mistõttu osutus võimatuks ka kahe kolmandiku riigikogu liikmete toetuse andmine kandidaadile.

Teine ja kolmas riigikogu valimisvoor toimusid 29. augustil, kandidaadina seati üles Toomas Hendrik Ilves. Taas osales hääletamisel 65 saadikut, kuid mõlemas voorus jäi üks sedel märgistamata, mistõttu Ilvese poolt hääletas 64 riigikogulast. Seetõttu osutus presidendi valimine parlamendis võimatuks ja riigipea valimine toimus valimiskogus.

23. septembril Estonia teatri hoones toimunud presidendivalimistel osales 345 valimiskogu liiget, kandidaatidena seati üles Toomas Hendrik Ilves ja ametisolev president Arnold Rüütel. Ilves kogus 174 valijamehe, Rüütel 162 toetuse, 8 sedelit oli märgistamata ja üks kehtetu. Et valimiskogus pidi kandidaat saavutama lihthääleenamuse, milleks oli 173 häält, osutus presidendiks valituks Toomas Hendrik Ilves. (Wikipedia)

Ergma tegi tegelikult suurepärase tulemuse ja ka parlamendi spiikrina on ta end täielikult tõestanud. Tema kasuks mängiks täna ka see, IRList välja astunud ja ta oleks samuti nii nagu Jõks erakonnaväline kandidaat. Kindlasti on Ergma taust palju läbipaistvam kui Jõksil.

Ma loodan, et IRL on siiralt Jõksi taga ja Ergma pole musta hobusena salajane ratsukäik valijameestekogus, sest hetkel võib ju kõike juhtuda - rahva käest ei küsita nagunii midagi.