Jõuluvanakuued, piiskopi peakatted ja teised veidrused, mida sportlased on olümpial kandnud (1)
Olümpiamängude avatseremoonia sarnaneb nii mõneski mõttes presidendi vastuvõtuga. Kleite näeb ekraanil ju vaid kõigest mõni sekund, kuid see ei tähenda, et totaalsed ämbrisse astumised või siis tõelised õnnestumised kellelgi kahe silma vahele jääks.
Telepilt näitab ka olümpia avatseremoonial igat riiki küllalt põgusalt, kuid see ei tähenda, et sportlaste seljas olevad riided saavad nautida vaid 15sekundilist kuulsust.
Ilmselt on kõigile juba selge, et kohe hakatakse valima parimaid ja halvimaid ning mõnest ämbrisse astumisest räägitakse veel aastaid hiljemgi. Eestigi vorm on aastate jooksul nii ühtede kui ka teiste hulka arvatud.
Ilmselt seetõttu pööravadki riigid olümpial sportlaste riietusele järjest rohkem tähelepanu ja koostööd üritatakse teha isegi disaineribrändidega, et möödapanekuid vältida, kuid samas saada võimalikult palju tähelepanu.
Näiteks sel aastal disainis Kuuba sportlaste rõivad tuntud disaineribränd Christian Louboutin, mis muidu on tuntud punaste tallaga jalanõude poolest. Ameeriklased on aga sageli kandnud Ralph Lauren’i loomingut.
Loomulikult on see hea reklaam ka disaineritele, tutvustamaks oma loomingut, sest ilmselt pole ühelgi moešõul nii suurt vaatajaskonda kui olümpiamängude avatseremoonial.
Tulles aga tagasi veidruste juurde, mida on olümpiamängudel sportlaste seljas nähtud, siis võib öelda, et neid on omajagu.
2012. aastal sai Saksamaa kõvasti kriitikat selle eest, et riietas naissportlased roosasse ja mehed sinisesse. Teatavasti valitseb moodsas maailmas sooline võrdõiguslikkus ning ei ole viisakas suruda naisi roosasse ja mehi sinisesse.
Kui aga see kõrvale jätta, siis beebiroosa ja beebisinine on tõesti veidi kentsakas valik. Ühtlasi toob see kenasti välja asjaolu, et Saksamaal on meessportlasi märksa rohkem kui naissportlasi.
Mehhiko – 2012 Londoni suveolümpia
Natukene rahvuslikkust on ju hea, kuid sellel juhul on mindud veidi liiale. Kriitikud iroonitsesid juba toona, et nad ootasid, millal ilmuvad sportlaste sekka eeslid ja vaatajatele hakatakse taco’sid müüma.
Malaisia – 2012 Londoni suveolümpia
Oranž keebilaadne asi, tiigrimustriga kleit ja püksid ning mitra ehk enamasti piiskoppide peas nähtava peakattega sarnanev asi. Ilmselgelt on keegi liiga hoogu läinud.
Kogu komplekt oli lihtsalt nii vale, et ajalehe Telegraph moekriitikud ironiseerisid, et Malaisia jäi ilmselt medalisaagi poolest riikide arvestuses 63. kohale just nõnda jõleda riietuse tõttu.
Usbekistan – 2012 Londoni suveolümpia
Kontorirottide kokkutulek? Kuigi sportlased ei pea kogu aeg dressiga käima, siis võiks olümpia avatseremoonial kantavas rõivastuses siiski midagi sportlikku olla. Need konservatiivsed hallid kostüümid viitavad küll pigem raamatupidajate aastakonverentsile, mitte aga suurele spordipeole.
Tundub, et naised on saanud enne avatseremooniat värvipotiga pihta, sest mis muu seletaks neid värvilarakaid meenutavaid asju valgel kostüümil. Tõsi, pärast asjasse süvenemist selgub, et tegemist on nunnu lillemustriga, kuid loeb siiski esmamulje.
Kusjuures peab rõivaste disainer ilmselgelt naiste peale vimma, sest meeste riided on täiesti normaalsed. Samas on võimalik, et nad ei jäänud lihtsalt lendavate värvipottide ette.
Venemaa – 2014 Sotši taliolümpia
Venelased juba teavad, kuidas panna ennast soojalt riidesse. Selles pole kahtlustki. Samuti teavad nad, et minimalism pole nende jaoks ja kõik asjad peavad olema natukene üle võlli aetud.
Üldiselt tundub aga, et jõuluvana ja jõulumemm jäid tol talvel ilmselt kogu garderoobist ilma.
Norra – 2010 Vancouveri taliolümpia
Tõele au andes ei kandnud terve Norra delegatsioon sellist riietust, vaid tegemist on jääkeegli meeskonnaga võistlusriietega. Samas on need riided, mis said Vancouveri olümpial ilmselt kõige rohkem tähelepanu ja seda kui kõige maitselagedamad.
Arvestades aga seda, kui kiiresti neid vaadates silme eest virvendama hakkab, siis on võimalik, et see on hoopis kaval strateegia vastaste võitmiseks. On ju Norra jääkeegli meeskond üks maailma paremaid.
Kommentaarid