LISA KOMMENTAAR
13. august 2016, 04:12
Tegemist on hoopiski vastupidise nähuga. Varem kaksasid kaupmehed ning kõrtsmikud alati hambaga kuldraha, et võimlikku valeraha kindlaks teha. Teatavasti on kuld väga raske metall. Ainus odavatest metallidest, mis on piisavalt raske, et inimest ära petta on tina! Ja tinast valerahategijad neid kuldtukateid, kuldrublasid, kulddollareid, sorvineid, luidoore, dubloone ja kuldfranke vorpisidki. Vorpisid valmis ning kuldasid üle. Aga tina on oluliselt pehmem kui näiteks 900-se prooviga kuld (millistest vormiti ehtsaid kuldmünte), Seega jäi näksatud valerahale märk peale. Sedasi kaupmehed valeraha ära tundsidki. Seega demonstreerivad sportlased pigem umbusaldust, et ega neile võltsmedalit pole sokutatud? Tegelikult ongi kaasaja kuldmedalid sohivärk. Kas väga madala kullasisaldusega või lihtsalt tugevkullatud.
12. august 2016, 19:13
Vana aja traditsiooni kohaselt testitigi kulda hambaga, kaasaja kuldmedal omab ainult visuaalset väärtust- omahind metallina ei maksa isegi bussipileti hinda, et kokkuostu viia. Suht väärtusetu ripats nagu ka kaasaja mängud ise!
12. august 2016, 18:38
kuld ei ole kohe kindlasti ülejäänud metallidest pehmem materjal, on ka tunduvalt pehmemaid metalle. lisaks ei ole kindlasti medalid üleni täiskullast. pigem on tegemist lihtsalt ajaloolise traditsiooniga.
KOMMENTAARID (4)