Suhted

Miks on iidsetel skulptuuridel nii väike riist? (28)

Triin Tael, 30. juuli 2016 04:00
VÄGEV, KUID VÄIKESE RIISTAGA: Kunstiteadlane seletab, et Michelangelo «Taaveti» kuju järgis vanast Kreekast alguse saanud kommet kujutada meeste suguelundit tavapärasest väiksemana, sest suur riist viitas rumalusele ja iharusele. Foto: AFP/SCANPIX
Küllap on nii mõnigi Michelangelo võimsa "Taaveti" imetleja endamisi arutlenud: miks on nii mehisel hiigelkujul nii kidur meheau? Sama võib täheldada lugematute antiikskulptuuride juures. Selgub, et suur riist polnud vanasti hoopiski midagi kadestamisväärset.

Kunstiajaloolane Ellen Oredsson toob oma veebiküljel How To Talk About Art History (Kuidas rääkida kunstiajaloost) üllatava põhjenduse nii "Taaveti" kui ka Antiik-Kreekast ja -Roomast pärit mehekujude tagasihoidlikule varustusele. Briti lehe Mirror teatel võttis Oredsson nõuks seda nähtust seletada lugejakirja peale, kus küsiti: "Miks on kõigil vanadel kujudel nii väike suguti?"

Samal teemal

Küsija kartis suu peale löömist: ta väljendas Oredssonile kartust, et küsimus võib olla rumal. Kuid kunstiteadlane toonitab, et kunstiajaloo seisukohalt on tegu vägagi huvitava küsimusega. "Ükski küsimus pole siin blogis rumal." Ta täpsustab, et küsija mõtleb vanade kujude all ilmselt Vana-Kreeka ja -Rooma skulptuure. "Keskendume Vana-Kreeka skulptuuridele, sest need mõjutasid tugevalt kõiki teisi väikse riistaga Euroopa skulptuure."

Ellen seletab, et skulptuuride sugutid pole kunagi erekteerunud asendis. Seetõttu polegi nende erinevus lõdva päris peenisega tegelikult niivõrd silmatorkav. Ent ta tõdeb, et iidsetel kujudel on tõepoolest väike peenis. "Meheilu puudutavad kultuurilised tõekspidamised olid tookord täiesti teistsugused," kirjutab Oredsson. "Tänapäeval peetakse suurt sugutit väärtuslikuks ja mehelikuks, kuid praegu osutab enamik asitõendeid sellele, et toona peeti suurtest paremateks hoopis väikesi suguteid. Ideaalne kreeka mees oli ratsionaalne, intelligentne ja autoriteetne. Ta võis küll palju seksida, aga see polnud tema suguti suurusega seotud."

Ajaloolane Kenneth Dover on oma raamatus "Greek Homosexuality" ("Kreeka homoseksuaalsus") väitnud, et suur riist seostus neil ammustel aegadel väga konkreetsete iseloomuomadustega: rumaluse, iharuse ja inetusega. Oredssongi rõhutab, et vanas Kreekas on olnud hiigelsuure sugutiga meeste kujusid, kuid nood olid loomalikud või narrilt iharad tegelased – näiteks mõnu- ja veinijumal Dionysose saatja saatür ja Kreeka viljakusjumal Priapos, keda Hera oli neednud alalise erektsiooniga. Suurte mõtlejate kujud, mida leidub kogu maailma muuseumides, on samuti väikese meheauga. "See lubab neil jääda jahedalt loogiliseks," seletab Oredsson.

Kuid tal on veel üks seletus Michelangelo "Taaveti" nirule riistale. "Taaveti suguti tõmbus hirmust kokku," väidab ta, viidates kahe Firenze arsti uurimusele aastast 2005. "Otsevaates näeb Taavet tõesti hirmunud ja murelik välja, sest tema võitlus Koljatiga on peagi käes. Uurijad väidavad, et Michelangelo lõi Taaveti keha iga üksikasja sellisena, et see väljendaks hirmu ja pinget – niisamuti tema suguelundid."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee