Kuidas välk Oleviste torni lõõmama lõi (1)

"Kaks päeva kestnud troopikapalavuse järel tabas esmaspäeval (27. juuli 1931) pärast lõunat kella 4 ja 5 vahel Tallinna tugev äike. Kõue kärgatused panid kogu kesklinna kõmama. Mõni minut enne kella 5 kostis kõrvulukustav pikseraksatus, millest võis järeldada, et välk on kuhugi lähedale sisse löönud. Inimesed nägid Oleviste torni tipus tulejuga. Väikest suitsuvinet nähti torni tipust välja tulevat alles kella poole kuue paiku. Suits suurenes kiirelt ja kell kolmveerand kuue ajal oli juba alarmeeritud tuletõrje," kirjutab Vaba Maa.

See oli üheksas kord, kui välk Olevistet ründas. Kustutamine oli vaevaline ja kestis kolm päeva, sest vett oli torni tippu raske saada. Vahepeal kanti isegi ämbritega, mis trepist üles minnes poole oma sisust kaotasid. Tipus oli mitme meetri ulatuses tihedalt puitkonstruktsioone, mille põlemist suudeti peatada, kui tuli mõte läbi puurägastiku juhtida peenikesed gaasitorud ja nende kaudu vett üles saata.

Kui tuli kustutatud, oli selge, et tuleb ruttu tellinguid ehitada ja remont teha, sest nelja meetri ulatuses oli torn tipust täiesti tühjaks põlenud ja iga tugevam tuulepuhang võis risti ja muna alla kukutada. Jumalateenistusi remondi ajal ei peetud. Ja mis kõige tähtsam: vaevalist kustutamist meenutades leiti, et torni tuleb veevärk ehitada.