Tõnis ErilaidFoto: Kalev Lilleorg
Blogid
13. juuli 2016, 04:00

Kuidas lenduritest metsavennad said

Iseseisvuse kadudes koondati Eesti sõjaväelendurid üksikeskadrilli Jägalas. Osa lendureist vahistati, teiste seas ka eskadrilli ülem kolonelleitnant Hans Kitvel. Ta hukati 1942. aastal Kirovis.

Teadagi polnud meeste meeleolu kiita. 27. juunil 1941. aastal anti lenduritele käsk Jägalast lahkuda ja sõita Nõmmele. Et saadetakse sealt täiendusõppeks Venemaale. Suur osa meestest pidas aru ja otsustas põgeneda. 22 lendurit ja üks motorist said autokolonnist eemale nii, et teesklesid masinariket. Lubasid mootori kähku korda saada ja teistele järele sõita. Selle asemel keerati Kuusalu poole ja sealt mindi Kõnnu metsadesse. Teine rühm pani Jägalast jalgsi minema Soodla jõe kanti. Relvastuseks igal mehel viie padruniga nagaan ja isiklik väike püstol.

Pelgupaigaks tehti koobas lähemast talust umbes 300 meetrit eemal, kust neile kogu küla jõul toodi toitu punaväelaste nina all.

Ümbruskonnas oli lendurite asupaik teada, kuid keegi sellest punastele ei teatanud. Kõnnu metsadesse läinud lenduritel läks halvemini. Neist kandis kohalik elanik ette, kuhu tarvis ja paarsada piirivalvurit ja sõjaväelast korraldasid haarangu 13. juulil. Kolm, teistel andmetel viis lendurit sai surma, ülejäänud pääsesid piiramisrõngast ja tegutsesid metsavendadena edasi. Kaasa löödi ka Tallinna vabastamisel Punaarmee käest.