Mitmesugust

ÜKSIKVANEMAL JA ÜKSIKVANEMAL ON VAHE SEES: elatisabifondi lisaeesmärk on motiveerida lapse ema registreerima sünniaktis lapse isa (46)

Katrin Rohtla, 6. juuli 2016 16:58
Foto: PantherMedia / Scanpix
Eesti perekondi, kus üks vanematest oma kohustusi ei täida ja lapsele elatist ei maksa, asutakse toetama elatisabifondist. Samas on Eesti palju üksikvanemaid, kelle lastel ei olegi üht vanemat. Nende laste sünnitunnistusel on ühe vanema koht jäetud täitmata. Elatisabifond neid ei toeta, kuid kuidagi peavad hakkama saama nemad...

Õhtuleht uuris sotsiaalministeeriumist, kas ka neile on plaanitud suuremat toetust või muid soodustusi? Või ei ole nende laste keerulisem majanduslik olukord riigi silmis sugugi nii hull.

Üksikvanem saab toetust 19,18 eurot kuus

Seoses elatisabifondiga ei ole plaanis suurendada sünniaktis ilma ühe vanemata olevale lapsele mõeldud toetusi suurendada.

Nii selgitab Pall, et elatisabifondi üks lisaeesmärkidest on motiveerida lapse ema registreerima sünniaktis ka lapse isa, mis muuhulgas annab lapsele majanduslikult paremad tagatised.

"Lapsel on õigus mõlemale vanemale, nii emale kui isale. ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 7 kohaselt tuleb laps registreerida kohe pärast sündi ning alates sünnihetkest on tal muuhulgas õigus võimaluse piires tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Seega on riigi kohustus võtta tarvitusele meetmed ning kujundada õigusruumi viisil, mis soodustavad lapse isa kande tegemist tema sünniakti," täpsustab Pall.

Sellele lapsele, kellel näiteks ei ole ühte vanemat, kuna ta on surnud, makstakse toitjakaotuspensioni.

"Toitjakaotuspension arvutatakse kadunud vanema tegelikult väljateenitud või teoreetilisest pensioni suurusest," lisab Pall.

Abi võib saada toimetulekutoetusest

See üksikvanem, kes ei kategoriseeru elatisabifondist toetust saama, kuid vajab siiski riigilt abi, peaks pöörduma elukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse ja taotlema toimetulekutoetust.

Hoolekande osakonna nõunik Kaili Hendla sõnul rakendatakse seda viimase meetmena juhul, kui inimene ei ole suuteline tööga või sissetulekut asendavate muude vahendite, eelkõige sotsiaalkindlustushüvitiste kaudu, endale ja oma perele piisavaid elatusvahendeid hankima.

"Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist sotsiaalselt põhjendatud normi ja kohaliku omavalitsuse sätestatud piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri," selgitab Hendla, et toimetulekupiir on sel aastal perekonna esimesele liikmele ja igale alaealisele pereliikmele 130 eurot.

"Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiir on sellest 80 protsenti ehk sel aastal 104 eurot," lisab ta ja täpsustab, et lastega perekondadel, kelle kolme viimase kuu põhjal arvestatud keskmine ühe kuu sissetulek jääb allapoole vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri (või kellele on määratud eelmisel kuul toimetulekutoetus), on õigus saada kohalikust omavalitsusest vajaduspõhist peretoetust.

"Vajaduspõhise peretoetuse suurus perele, kus kasvab üks lapsetoetust saav laps, on 45 eurot kuus ning perele, kus kasvab kaks või enam lapsetoetust saavat last, on toetuse suurus 90 eurot kuus," kinnitab Hendla.

Oluline on ka teada, et vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on sel aastal perekonna esimesele liikmele 358 eurot, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele liikmele 179 eurot ning igale järgnevale alla 14-aastasele pereliikmele 107,4 eurot.

Lisaks toimetulekutoetusele ja vajaduspõhisele peretoetustele võivad kohalikud omavalitsused määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest. Tingimused ja korra täiendavate sotsiaaltoetuse määramiseks ja maksmiseks kehtestab kohalik omavalitsus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee