Britid otsustasid EList lahkuda, Suurbritanniat ähvardab lagunemine (15)

Seda korrutati enne 23. juuni referendumit tihti. Nüüd on siis tänu referendumi tulemustele ohjad haaratud – 51,9% brittidest tahab liidust välja astuda. Ometi pole riigis selgust, mis saab edasi.

Näiteks Šotimaa hääletas ülekaalukalt liitu jäämise poolt (62% jäämise ja 38% lahkumise poolt). Šoti Rahvuspartei liider ja Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon ütles kohe pärast tulemuste teadasaamist, et šotlased ei taha Euroopa Liidust lahkuda ja oleks ebaõiglane nende soovi ignoreerida. Seega tuleks piirkonnas korraldada uus iseseisvusreferendum. Samuti tahab Šotimaa valitsus alustada Euroopa Liitu jäämiseks eraldi kõnelusi Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikidega. Eile ütles Sturgeon, et Šoti parlament kaalub Suurbritannia lahkumisotsusele veto panekut.

Šotlased tahavad taas iseseisvuda

Ajalehe The Sunday Post värske arvamusküsitluse tulemused näitavad, et praegu soovib Šotimaa lahkulöömist Suurbritanniast 59% elanikest. Võrdluseks: 18. septembril 2014 peetud iseseisvusreferendumil toetas 55% valijatest Šotimaa jäämist Suurbritannia koosseisu. Ja kui Šotimaa peaks tõesti iseseisvuse poolt hääletama, siis hakkab peale Euroopa Liidu lagunema ka Suurbritannia. Neljapäevane referendum rebis vanad haavad lahti ka Põhja-Iirimaal. Kuna ka seal oli enamik valijaid Euroopa Liitu jäämise poolt, siis hakati taas valjuhäälselt rääkima Põhja-Iirimaa võimalikust ühinemisest Iirimaaga.

Ka Londonis ja pealinna ümbruses hääletati ülekaalukalt Euroopa Liitu jäämise poolt (60% jäämise ja 40% lahkumise poolt). Seetõttu levib utoopiline idee kuulutada London iseseisvaks koos jäämisega Euroopa Liitu.

Peaminister David Cameron teatas pärast referendumitulemuste selgumist 24. juuni hommikul oma tagasiastumisest. Rahvas on oma sõna öelnud (terves riigis oli lahkumise poolt 51,9% ja jäämise poolt 48,1%) ning temast ei saa enam läbirääkimiste pidamiseks juhti – selleks on vaja uut inimest. Ometi ei astu ta tagasi kohe, vaid alles oktoobris, kui on valitud uus liider. Cameroni meelest läheb elu esialgu harjunud rada pidi edasi ning temagi sõidab näiteks homme Brüsselisse Euroopa Liidu tippkohtumisele. Cameron on ka seisukohal, et ametliku avalduse Euroopa Liidust väljaastumiseks peaks esitama tema järeltulija loodud valitsus. See tähendab, et Cameroni meelest käivitusid ametlikud lahkumisläbirääkimised Lissaboni leppe 50. paragrahvi alusel alles hilissügisel. Lahutuse vormistamiseks on ette nähtud kaks aastat.

Euroopa Liidu juhtpoliitikutele Cameroni venitamistaktika ei meeldi. Euroopa Parlamendi president Martin Schulz näiteks nõudis, et Suurbritannia peaminister esitaks riigi ametliku lahkumisavalduse juba homme algaval Euroopa Liidu tippkohtumisel. Samal seisukohal olid ka laupäeval Berliinis kohtunud Euroopa Liidu kuue asutajariigi välisministrid.

Kellest saab uus peaminister?

Euroopa Liit nimetas juba laupäeval kõnelustejuhi, 50aastase Belgia diplomaadi Didier Seeuwsi. Londonis leiti samal ajal, et Suurbritannial napib kogemustega läbirääkijaid. Oleks vaja paarisadat, ent olemas on vaid paarkümmend. Samas on kuulda, et näiteks Prantsusmaa jätab oma senised kaubanduslepped Suurbritanniaga jõusse ega soovigi eraldi läbirääkimisi. Omaette energiat ja aega nõuab Suurbritannia seniste seaduste läbivaatamine ja uute oludega kohaldamine. Kõigeks selleks on tegelikult vaja uut juhti oluliselt kiiremini, kui Cameron reedel välja pakkus. Seetõttu on võimalik, et tal tuleb ikkagi enne sügist peaministri amet maha panna.

Kandidaatidest pole puudust, ent ajakirjandus näeb kõigil mingeid vigu. Konservatiivide mõõdukas leer üritab takistada Brexiti toetaja ja Londoni eelmise linnapea

Boris Johnsoni saamist partei uueks esimeheks ja peaministriks. Pühapäevalehe The Sunday Times andmetel on Johnsonile toetust avaldanud justiitsminister Michael Gove, keda paljud pidasid kõige tugevamaks peaministri-kandidaadiks. Nüüd panustavad Johnsoni vastased siseminister Theresa Mayle, keda nähakse lõhenenud partei võimaliku ühendajana.

Tulevik on selgusetu

Ka opositsiooniliste leiboristide liidri Jeremy Corbyni positsioon pole kindel. Ta küll toetas liitu jäämist, ent tema toetust peeti leigeks ja paljud leiboristide piirkondadeks peetud alad hääletasid hoopis lahkumise poolt. Nii on Corbynile hakanud oma fraktsioon avaldama jõulist survet kohalt lahkumiseks.

Terve nädalalõpp kulus uue olukorraga kohanemiseks, sest sellist tulemust ei oodatud. Ootuspäraselt langesid pisut aktsiahinnad. Ka naelsterlingi kurss langes, ent riigi keskpank oli selle vastu valmistatud ja pumpab uut raha sisse.

Üks lahkumise liidreid, Boris Johnson, kutsub referendumipäeva iseseisvuspäevaks. Teine liider, Suurbritannia Iseseisvuspartei juht Nigel Farage, näeb tulemuses tavainimese võitu suurpankade üle.

Vaatlejad on aga täheldanud, et rahvas ei hääletanudki niivõrd Euroopa Liidu vastu, kui just terve süsteemi ja poliitikute vastu, sest neid ei usaldata. Seejuures oli tüüpiline ei-hääletaja vanem kehvemini haritud valge mees. Noorte seas olid suures ülekaalus Euroopa Liitu jäämise pooldajad. Samas oli nende osavõtuprotsent kesine.

Miljonid britid nõuavad kordushääletust

Üle kolme miljoni inimese oli eilseks andnud veebis allkirja petitsioonile, millega nõutakse Euroopa Liidu asjus kordusreferendumi korraldamist.

Petitsiooni algatajate arvates ei ole praegune tulemus (51,9%) ja osalusprotsent (73%) otsustamiseks piisav. Vaja oleks vastavalt 60% ja 75%. Väärib tähelepanu, et ka Brexiti eestkõneleja, Briti Iseseisvuspartei liider Nigel Farrage lubas enne referendumit, et napi lüüasaamise (näiteks 52% 48% vastu) soovivad väljaastumise pooldajad mingi aja pärast uut rahvahääletust.

Peaminister David Cameron on varem öelnud, et mingit teist referendumit ei korraldata.

Leiboristist parlamendisaadik David Lammy kutsus laupäeval parlamenti üles referendumi tulemust mitte heaks kiitma. Lammy sõnul oli referendum nõuandev, mitte siduv, ja parlament peaks hääletama Euroopa Liidus jätkamise poolt.