Foto: AFP / Scanpix
Maailm
25. juuni 2016, 22:11

SUUR ÜLEVAADE BREXITIST: mis juhtus, miks juhtus ja kuidas maailm reageeris? (100)

Mis juhtus?

Neljapäeval toimus Suurbritannias Brexiti (Brexit on ühend sõnadest "Britain" ja "exit") referendum, kus osales 33,6 miljonit inimest ehk 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Britid otsustasid jõuvahekorras 51,9 protsenti 48,1 vastu, et riik astub Euroopa Liidust välja. Suurbritannia on EL-is olnud 43 aastat.

Häälte lugemine. Foto: AFP / Scanpix

Võib öelda, et Suurbritannia ja EL-i saatuse otsustasid vanemaealised britid. Kui 18-24 aastaste vanusegrupis soovisid Euroopa Liidus jätkamist pea 80 protsenti uuringus osalenutest ning 25-49 aastaste seas oli vastav protsent ligi 60 protsenti, siis 50-64 vanusegrupis oli lahkuda soovijate osakaal umbes 55 protsenti, 65+ vanusegrupis aga 60 protsenti.

Foto: Eakad hääletajad ühest Belfasti hääletusjaoskonnast väljumas. (AFP / Scanpix)

Miks juhtus?

EL-ist lahkumise poolt hääletanud brittide peamine mure oli immigratsiooni suurenemine, kirjutab NY Times. Nimelt tahavad britid, et Suurbritannia saaks pagulaste ja migrantide riiki lubamise või keelamise ise otsustada, mitte täita Brüsselist tulevaid käske.

Londonis viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla ütles neljapäeval "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et Euroopa Liitu jäämist pooldavad inimesed hääletavad majanduslikel kaalutlustel või hirmust, et liidust väljaspool on halvem elu, vahendas ERR.ee.

Foto: Protesteerija, kes oli EL-i jäämise poolt. (AFP / Scanpix)

Tralla lisas, et David Cameroni ja teisi Euroopa Liidu nimel kampaaniat teinud inimesi on süüdistatud selles, et nad pole suutnud tuua välja EL-i positiivseid külgi ja panna inimesi liitu armastama. "Cameronil ja valitsusel samas ka keeruline kannapööret teha, sest tegelikult viimased aastad on nad ise kasutanud retoorikat, mis on EL-i suhtes pigem vaenulik, pigem vastandab Suurbritannia EL-i huve," rääkis Tralla.

Reaktsioone:

President Toomas Hendrik Ilves: Suurbritannia otsus EL-ist lahkuda on tõsine ja seda tuleb repekteerida. Usun, et kõige parem oleks säilitada rahu, leppida sellega ja võib-olla mõnes mõttes tunda rõõmu, et demokraatia toimib Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides.

Peaminister Taavi Rõivas: Suurbritannia otsus Euroopa Liidust lahkuda mõjus kogu ühendusele nagu külm dušš, kuid see tuleb juba järgmisel nädalal muuta värskendavaks äratuseks.

Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker: Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ei saa olema sõbralik lahutus, kuid see peab toimuma kiiresti.

Jean-Claude Juncker Foto: Reuters / Scanpix

Šotimaa peaminister: Šotimaa taotleb Euroopa Liidu liikmesriikide ja institutsioonidega koheselt kõneluste alustamist, et leida Ühendkuningriigi lahkumisotsusest hoolimata viis EL-i jäämiseks.

Nicola Sturgeon Foto: OLI SCARFF

Saksa liidukantslser Angela Merkel: Võtame briti rahva otsuse teadmiseks kahetsusega. Pole mingit kahtlust, et see on hoop Euroopale ja Euroopa ühendamise protsessile.

Türgi president: Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on märk uue ajastu algusest ning võib viia ka teiste lahkulöömisteni.

Recep Tayyip Erdoğan Foto: MOHAMED ABDIWAHAB

Suurbritannia endine peaminister Tony Blair: Me ei lahenda selle hääletusega immigratsiooniprobleemi. Vastus globaliseerumise väljakutsetele ei olnud loobuda meie positsioonist maailma ulatuslikeimal kaubandusturul ja suurimas poliitilises liidus.

USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump: Ma näen paralleeli sellega, mis on juhtumas USA-s ja mis on juhtunud siin – inimesed tahavad näha riigipiire ja ei taha näha inimesi voolamas nende riiki sisse.

Venemaa president Vladimir Putin: Referendumi tulemus näitab Suurbritannia valitsuse liigset enesekindlust ning muretut suhtumist saatuslike teemade lahendamisse nii kodus kui ka Euroopas.

USA president: USA ja Ühendkuningriigi vaheline erisuhe on vastupidav ning Ühendkuningriigi liikmesus NATOs jääb ka edaspidi USA välis-, julgeoleku- ja majanduspoliitika oluliseks nurgakiviks. Sama kehtib ka meie suhte kohta Euroopa Liiduga, mis on teinud nii palju stabiilsuse tagamiseks, majanduskasvu ergutamiseks ning demokraatlike väärtuste ja ideaalide leviku edendamiseks nii Euroopas kui ka kaugemal.

Barack Obama Foto: Reuters/Scanpix

Mitmed Suurbritannia kuulsused on ahastuses.

Lauljatar Ellie Goulding: Ma tõesti usun, et see on üks kohutavamaid asju, mis on minu eluajal toimunud. Ma tunnen sellist hirmu, millist ma pole kunagi varem kogenud.

Foto: Ellie Goulding (AFP / Scanpix)

"Harry Potteri" autor J.K. Rowling: Ma soovin rohkem kui eales varem, et maagia oleks päris. Hüvasti, UK!

J.K. Rowling Foto: Reuters/Scanpix

Lauljatar Lily Allen: Kuidas see tugevam majandus ja tervishoiusüsteem nüüd paistab? Nojah, noored. Me oleme nüüd kõik täiega p...s. 

Lily Allen Foto: Reuters/Scanpix

Mis saab edasi?

Brexit ei juhtu üleöö. Algab hoopiski pikk ja keeruline läbirääkimiste protsess. Alustuseks tuleb esitada Lissaboni lepingu 50. artikli kohane lahkumisteade. Seejärel on Ühendkuningriigil kuni kaks aastat aega, et rääkida ülejäänud Euroopa Liiduga läbi väljumislepingu tingimused.

Suurbritannia peaminister David Cameron teatas oma kõnes pärast referendumi tulemuste ametlikku avaldamist, et astub hiljemalt oktoobriks tagasi. EL-i asutajariigid pole aga sellega sugugi rahul ja ütlevad, et uut peaministrit on vaja kohe.

Foto: AFP / Scanpix

ELi kuue asutajariigi - Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Hollandi ja Luksemburgi - välisministrid kohtusid täna Berliinis. Välisministreid võõrustav Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier ütles, et asutajariigid on ühel meelel, et London ei tohi viivitada EL-ist lahkumise keeruka protsessi algusega.  Prantsuse välisministri Jean-Marc Ayrault' sõnul peab Suurbritannia selle jaoks kiiresti uue peaministri nimetama. "Uus peaminister tuleb määrata, sellele kulub paar päeva," ütles Ayrault Berliinis.

Asutajariikide välisministrid laupäeval Berliinis.  Foto: AFP / Scanpix

ELi 28 liikmesriigi Euroopa asjade ministrid kogunevad uuel nädalal Luksemburgi, et panna paika põhimõtted Suurbritannia lahkumise kõnelusteks ELi tippkohtumisel 28.- 29. juunini.

Euroopa Komisjoni volinikud asuvad esmaspäeval Brüsselis erakorralisel kohtumisel arutama Suurbritannia lahkumise pika protsessi samme.

Šotimaa detsentraliseeritud valitsus valmistub esitama õigusakte, mis lubaksid korraldada teise iseseisvusreferendumi, jätkates samal ajal kõnelusi oma koha üle Euroopa Liidus

Suurbritannias käivitati ka petitsioon uue rahvahääletuse korraldamiseks riigi liikmesuse üle Euroopa Liidus. Praeguse seisuga on oma allkirja andnud rohkem kui kaks miljonit inimest ja toetajate arv suureneb iga minut, kirjutab Metro. Suurbritannia parlament võtab petitsiooni arutlusele siis, kui sellel on üle 100 000 allkirja. Peaminister David Cameron on varem aga kinnitanud, et teist referendumit ei tule.

Foto: AFP / Scanpix

Koostatud välismeedia põhjal.