IKOONILINE BIKIINIHETK: 1962. aasta Bondi filmi «Dr. No.» stseeni, kus näitlejatar Ursula Andress kannab valgeid vööga bikiine, peetakse kinoajaloo üheks ikoonilisemaks.Foto: Vida Press
Ilu ja mood
22. juuni 2016, 06:00

70 aastat rambivalguses. Bikiinide skandaalne lugu (3)

Esimest korda ilmusid bikiinid moepilti 70 aastat tagasi, põhjustades tohutu skandaali. Kuigi möödunud on aastaid, suudavad bikiinid ikkagi igal aastal inimesi ahhetama panna – keda vaimustusest, keda õudusest.

Aasta oli siis 1946, kui Pariisis tutvustati esimest korda selliseid asju nagu bikiinid. Tegemist oli millegi nii eriskummalise ja seninägematult paljastavaga, et ükski Prantsuse modell ei tahtnud neid selga panna.

Lõpuks leiti üks eksootiline tantsija, kes bikiinid selga pani ning nendega moelavale kõndis. Julgustükk tasus end ära – väidetavalt sai tantsija pärast 50 000 fännikirja.

Bikiinide isaks võib pidada Prantsuse inseneri ja pesudisainerit Louis Réard’i. Oma nime said nad aga Vaikses ookeanis asuva Bikini atolli järgi, kus tehti esimene veealune aatomipommiplahvatus.

Kuigi eksootilisel tantsijal läks moelaval hästi, siis bikiinide fännipink esialgu väga pikk ei olnud. Vatikan kuulutas bikiinide kandmise patuks ning Hispaania, Itaalia, Portugali, Belgia ja Austria avalikes randades keelati nende kandmine esialgu üldse ära. 1950ndatel oldi sunnitud aga keeld tühistama kuna bikiinid muutusid lihtsalt nii populaarseteks.

Louis Réardi äri õitses ning ta hakkas bikiine reklaamima küllaltki nahaalse lausega. Nimelt väitis ta, et tegemist pole õigete bikiinidega, kui neid ei saa läbi abielusõrmuse tõmmata.

Omajagu aitasid bikiinide edule kaasa ka näitlejad. Näiteks hakati näitlejatar Brigitte Bardot’d tundma kui bikiinitüdrukut pärast 1952. aastal esilinastunud filmi "The Girl in the Bikini".

Omajagu tähelepanu sai ta ka siis, kui ta 1953. aasta Cannesi filmifestivali ajal jäi fotokaamerate ette rannas bikiinide väel jalutades.

Kui Euroopas hakkasid bikiinid laineid lööma juba 1950ndatel, siis Ameerikas kestis vastuseis kuni 1960ndate alguseni. Bikiinide populaarsus kasvas teisel pool Atlandi ookeani aga suuresti tänu poplaulja Brian Hylandile ja tema hitile "Itsy Bitsy Teenie Weenie Yellow Polka-Dot Bikini" ning Californias levinud surfikultuurile.

Bikiinide järgmiseks kõrghetkeks võib aga pidada 1962. aastat, mil näitlejatar Ursula Andress kandis James Bondi filmis "Dr. No." valgeid vööga bikiine. Seda stseeni peetakse kinoajaloo üheks ikoonilisemaks ning Andress on ise öelnud, et võlgneb oma edu justnimelt neile bikiinidele.

Stseen oli väidetavalt nii populaarne, et see taasloodi 2002. aastal esilinastunud Bondi filmis "Die Another Day", kus Halle Berry kandis oranžidel bikiinidel valget vööd.

Üheks märgilisemaks filmistseeniks bikiinide ajaloos peetakse ka oranžides bikiinides Halle Berry’t filmis «Die Another Day». Paljud ei tea, et tegelikult taasloodi see stseen 1962. aasta Bondi filmi ­bikiinistseeni põhjal. Foto: Vida Press

1964. aastal ilmus aga ajakirja Sports Illustrated esimene ujumisriiete number, kus modell kandis valgeid bikiine.

Pärast ajakirja ilmumist sai modell lugejatelt meeletult kohtingukutseid ja isegi abieluettepanekuid. Pärast seda hakkas aga bikiinide populaarsus järjest kasvama ning ühel hetkel peeti seda isegi imelikuks kui naisel ei olnud bikiine.

1997. aastal tühistati aga aastaid kestnud keeld, mis ei lubanud Miss Ameerika iludusvõistlusel naistel bikiine kanda. Nimelt kandis 1951. aastal võistluse võitnud rootslane Kiki Håkansson kroonimisel bikiine, põhjustades sellega tohutu skandaali, mille järel jäeti bikiinivoor võistlusest üldse välja.

Kui 1990ndatel korraks bikiinide populaarsus langes, sest hakati rohkem tähelepanu pöörama nahavähiennetusele, siis sajandivahetusega see muutus ning bikiinid said taas populaarseks.

Tegemist on lausa nii populaarsete asjadega, et klassikaliste bikiinide kõrvale on tekkinud veel kümneid teisi mudeleid nagu stringbikiinid, monokiinid, tankiinid jne. Tõsi, ka praegu tekitavad nad omajagu vastuolusid.

Näiteks 2011. aastal keelustati Barcelonas avalikes kohtades, välja arvatud rannaäärsetel aladel, bikiinide kandmine. Keelu rikkujaid ootas 120–300 euro suurune trahv.

Bikiinitrendid sel suvel

Nii nagu ka mujal moes on ka bikiinimoes trende kõvasti ning kindlasti leiab igaüks endale midagi sellist, milles ennast kõige mugavalt tunneb, olgu selleks siis midagi superseksikat, millest ükski mees mööda vaadata ei saa või siis hoopis midagi tagasihoidlikku ja klassikalist.

LOODUSLAPS Foto: Laura Oks

Vaieldamatult kolm kõige suuremat trendi on nii-öelda surfitüdruku trend ehk bikiinid, millest õhkub sportlikkust ning jääb mulje, et kandjal ongi täiuslikkusest ainult surfilaud puudu.

SURFITIBI Foto: Laura Oks

Samuti on populaarsed sügava V-kaelusega trikood, mis esmapilgul võivad küll tunduda tagasihoidlikud, kuid tegelikult tõmbavad ehk isegi rohkem tähelepanu kui napid bikiinid. Glamuursetele ja veidi diivalikele naistele, on see kindlasti kõige sobilikum valik.

Glamuuri vastandiks on aga veidi lillelapselik stiil, kus bikiine kaunistavad heegeldused ning näeb mulje nagu oleks kandja bikiinid oma kätega valmis teinud.

GLAMUURITAR Foto: Laura Oks

Muide, osavamate näppudega naised võivadki niiviisi oma vanadele bikiinidele uue, trendikama hingamise anda. See trend sobib kindlasti hästi just noortele naistele ja ka teismelistele.

Kes aga kohe üldse rannal silma paista ei taha või lihtsalt eelistab klassikat, siis tänavu on ääretult populaarsed ka musta värvi ilma igasuguste kaunistusteta bikiinid ja trikood.

Ühtlasi on ka meremehetemaatika endiselt moes ning nende soetaja võib olla kindel, et selliseid bikiine võib kanda kas või igavesti.