Foto: PantherMedia / Scanpix
Ilu ja mood
14. juuni 2016, 16:14

MEES TESTIB, MIS TUNNE NAISTEL ON: bikiinipiirkonna depileerimine (34)

Naised teevad ilu ja seksikuse nimelt nii mõndagi, muuhulgas maksavad raha, et neilt rebitaks juurtega ära häbemekolmnurgas kasvavad karvad. Selle protseduuri üks liike kannab peent nime "Brasiilia vahatamine". Et saada teada ja jagada meeslugejatega tundeid ja valu, mis valdavad naist kubemepiirkonna depileerimisel, otsustasime selle protseduuri oma nahal järele proovida. Leiate, et see on reportaaži kirjutamiseks totter, lapsik ja nilbe teema? Siis ei soovita edasi lugeda, rääkimata piltide vaatamisest.

Naise ja mehe erinevuste kohta on muuhulgas teada kolm järgnevat asja.

Esiteks: naise valulävi on kõrgem kui mehel ehk naised kannatavad meestest paremini valu. Siinkohal on lahkelt lubatud vastu vaielda igal mehel, kes on suuteline pressima oma vaagnaluust ja suguorganist läbi poole meetri pikkuse ja keskmiselt kolm kuni viis kilo kaaluva mütsaka.

Teiseks: keskmine naine hoolitseb oma välimuse eest rohkem kui keskmine mees.

Kolmandaks: välise ilu nimel ei pelga naised ka valurikkamaid protseduure ning muuhulgas kannavad hoolt ka selliste piirkondade eest, millele üks tavaline mees reeglina vilistab. Või kui ei vilista, siis igatahes peab imelikuks mõtet kubemepiirkonna karvade juurtega väljakiskumisest, ja laseb sealse puhmastiku mõned korrad aastas juukselõikajaga lihtsalt veidi lühemaks. Heal juhul.

Aga kui valus võib kubemekarvade depileerimine ikkagi olla? Kuidas see üldse välja näeb? Ja mida üldse tähendab see salapärane mõiste "Brasiilia vahatamine"? Kas Eesti suuruselt teises linnas julgeb mõne ilusalongi hästihoolitsetud naiskosmeetik ühe keskmiselt karvakasvanud meesterahva peal sellise protseduuri läbi viia?

undefined Foto: PantherMedia / Scanpix

Julge hundi ...

Saatsime kaheksale depileerimisteenuse välja reklaaminud Tartu ilusalongile ja kosmeetikule küsimuse: kas oleksite nõus läbi viima meesterahva bikiinipiirkonna vahatamise või Brasiilia vahatamise? Teaduse ja eksperimendi huvides, eksole?

Et eksperimenteerijal polnud parajasti sularaha, kuid see-eest oli sügav vastumeelsus millegi ebameeldiva eest raha maksmise suhtes, siis sai vinti veelgi üle keeratud. Ehk siis lisaks küsitud: kas teeksite seda ilma rahata ja vaid väikse reklaami eest temaatilises loos.

"Tänud pakkumise eest, aga meie salong ei paku meestele bikiinivahatamist," teatas viisakalt Ingrid.

"Teema tekitab alati meeste seas teatud elevust ja uudishimu ja isegi klatši. Mina pean loobuma teiepoolsest ettepanekust," tõdes Terje.

Ka Esko teatas, et tema ilusalong ei paku meestele depilatsiooni, kuid soovis edu huvitava projektiga.

Ülejäänud viis ilusalongi-vahatajat ei vaevunud ettepanekule vastamagi.

Julge hundi kube jääb ikkagi karvaseks.

Poleks esimene kord

Kui tõele au anda, siis on siinkirjutaja alakeha kallal sarnasel täiesti ebaseksuaalsel moel ja eesmärgil juba naisekätega askeldatud. Ühest 2014. aasta suvehommikust mäletan läbi valuhägu, kuidas keegi noor ja kena haiglaõde alakõhtu esmalt žiletiga raseeris ja seejärel mingi plaastri moodi asjaga lahtised karvad ära tõmbas – et need ei satuks haava, kui tohtrid lõhkiläinud pimesoolt välja lõikama hakkavad. Kui õde lähenes sooviga, et ma karvaeemaldamise tarbeks haigla pidžaamapükse allapoole tõmbaksin, siis, tõesõna, mingit piinlikkuseraasu polnud.

Aga kui olla terve ja depileerida kubet teaduslikul eesmärgil (loe: rahvale naeruks) ...

Ehk on paremgi, et naiskosmeetikud mind näha ei tahtnud. Jäi omajagu häbi ja piinlikkust ära.

Oot.

Kas see polnud mitte üks eesmärke? Kas ma polnud valmis panema end piinlikku olukorda kümnete ja sadade tuhandete lehelugejate ees?

Kui tahad, et miski saaks tehtud ja hästi tehtud, siis tee see ise ära!

Tarvikute valik on peapööritav  

Tavalises Maksimarketis on naiste ilutoodetele pühendatud üüratu kogus riiuliruumi. Läheb aega, et karvaeemaldustoodete püstak üles leida. Depileerimisvahendid on kõige alumisel riiulil. Huvitaval kombel ei vaata keegi imelikult, et üks habemega mees selle ees kükitab ja naiste vahasid uurib.

Olen varakult valmistanud end ette mõtteks, et ostan poti vaha, ajan selle kuumaks, kannan jäätisepulga moodi spaatliga nahale, katan spetsiaalse plaastriga, lasen veidi taheneda ja siis tõmban plaastri ühe järsu tõmbega küljest. Aga riiuli ees kükitades jään kõhklema.

undefined Foto: PantherMedia / Scanpix

Suur valmiskomplekt maksab 20 eurot. Esiteks on mul vaja sellest vaid kübekest ja raamatupidamisel võiks tekkida küsimusi, et ega ma ometi ülejäänut mõnele naistuttavale maha ei sahkerdanud. Kui nad tööandja esindajana üldse eksperimenti usuvad ja selle raha mulle hüvitavad. Kui saadaksin ülejäänud vaha heade soovidega raamatupidamisosakonnale, võiks see mõjuda nõmeda vihjena: noh, numbrinärijad-karvajalad, laske oma mammutikoivad läikima. Mkmm. Tahan edaspidigi, et palk laekuks õigel ajal ja üleüldse selliste oluliste kolleegidega normaalselt läbi saada.

Valik langeb ühe 3,69 maksva vahaplaastrikomplekti kasuks. Sees on kümme vahariba, millest kindlasti piisab, ja lisaks ei oleks isiklikule rahakotile ülisuur kahju, kui raamatupidajad mind pikalt saadaksid. Seda enam, et kviitungile lähevad lisaks vahaplaastritele kirja ka näiteks hommikusöögihelbed ja õlu.   

Plaastrid näevad välja sellised.

Sellised need plaastrid on. Foto: Vidrik Võsoberg
Sellised on plaastrid ja muud pudinad. Foto: Vidrik Võsoberg

Nagu vahepeal olen välja selgitanud, tähendab Brasiilia vahatamine KÕIGI karvade eemaldamist bikiinipiirkonnast. See mõte saab eos maha maetud, kuna a. näiteks kasvõi jaanilaupäeval meestega sauna minnes oleks liiga palju seletamist, miks on keset mu karvaseid jalgu kube sile nagu beebi pepu ning b. võiks munandikottide puhul olla neile liigselt traumeeriv. Otsustan vaha abil eemaldada "põõsa" ülemise serva (selle, mis napimate ujukate puhul võib ülalt välja piiluda). Ning lisaks need neli karva nabalt, mis nagunii mind kuidagi märkimisväärselt isasemaks ei tee.

Käib töö ja vile koos

Jaa-jaa, teame-teame. Pildid või seda ei juhtunud. Ei, hää kolleeg Aldo, need pagana pildid ma teen ja cropin ise!

Juhend ütleb, et nahk peab enne depileerimist olema puhas, kuiv ja terve ning pikemad karvad tuleks nüsida umbes sentimeetristeks. Olgu. Ühtlasi saan teada, et toode on mulle sobilik, kuna ma pole suhkruhaige ega eakas.

Selline näeb töödeldav piirkond välja enne kääride kasutamist karvastiku ühesentimeetriseks nüsimiseks.

Kõht enne eksperimenti. Foto: Vidrik Võsoberg

Selline aga pärast.

Kõht peale kääre. Foto: Vidrik Võsoberg

Nüüd tuleb teha järgnevat. Hõõruda vahariba käte vahel, et vaha soojeneks. Tõmmata ribad aeglaselt lahti. Painutada jalga väljapoole ja hoida nahka pingul. Asetada riba nahale ja siluda käega mitu korda karvakasvu suunas (aga mis suunas need seal üldse enda arust kasvavad?).

Mida rohkem, seda uhkem, mõtlen ma. Sest piirkond vajab täielikuks katmiseks nelja plaastrit. Arvan naiivselt, et nii asjad käivadki. Saan peatselt aru, et oleks eksinud. Nii näevad igatahes välja paigaldatud plaastrid.

Plaastrid paigaldatud. Foto: Vidrik Võsoberg

"Eemaldage riba koheselt kiire liigitusega karvakasvule vastassuunas. Hoidke nahk pingul, et vältida ebamugavustunnet."

Tõmban esimese plaastri ära. Aga kas teate, mis?

Esmane tulemus. Roosa löga ja mitte kuigi palju eemaldatud karvu. Foto: Vidrik Võsoberg

Kas on mehe karvakasv selle toote jaoks sobimatu (meestel pidid karvad olema tüüakamad kui naistel) või on asi selles, et ma pole kunagi karvu depileerinud ja need on põlispuudena juured sügavustesse laiali ajanud? Või tegin ma midagi kardinaalselt valesti – ja väga tõenäoliselt tegingi. Sest plaastri äratõmbamine pole esiteks sisuliselt üldse valus ja teiseks ei anna mingit märgatavat efekti. Plaastritele on kleepunud üksikud karvakesed.

Plaastritel on natuke karvu. Foto: Vidrik Võsoberg

Kordan protseduuri juhendi kohaselt "kuni vaha kulumiseni" ehk sel viisil, et kasutan erinevates piirkondades korduvalt üht ja sama plaastrit. Asetan paika, silun karvade kasvamise suunas ja eemaldan järsu tõmbega karvade kasvusuunale vastassuunas. Teen seda protseduuri erinevate ribadega erinevates piirkondades, igaühes seitse korda. On näha, et plaastritele kleepub karvu küll, kuid ... suurem osa neist jääb alles.

Üks võimalik viga on see, et ehk ei lõiganud ma eelnevalt karvu piisavalt lühikeseks. Võib-olla ei hõõrunud ma ribasid nende soojendamiseks käte vahel piisavalt. Võib-olla peabki seda protseduuri tegema umbes miljon korda, et see töötaks? Või ampsasin liiga suure tüki ehk piirkonna? Või tegin ma veel kuskil mingi vea. Raudpolt. Igatahes on tulemus nullilähedane.

Üks märgatav efekt asjal siiski on. Mu nahale, kätele ja ülejäänud karvastikule jääb roosa ülimalt kleepuv kiht, mida ei eemalda ka seep ja nuustik. Tõsiselt vastik. Nende ridade kirjutamise hetkelgi tunnen, kuidas bokserid end kõhu külge liimivad. Andke andeks, kuid see protseduur pole ikkagi ühe keskmiselt saamatu mehe jaoks. Kui tahad kubet siledaks saada, siis kasuta pigem raseerijat. Olgu siinkohal küll öeldud, et konkreetset toodet ma ei süüdista, ju asi minu kogenematuse taha ikka jäi.

Lõpptulemus on siis selline.

Seitse plaasterdamist hiljem ehk lõplik tulemus. Ei saa just rahule jääda. Foto: Vidrik Võsoberg

"Lõpuks kandke nahale Aaloe Vera depileerimisjärgset rahustavat kreemi."

Peljates, et see võib lõhnata liiga naiselikult, otsustan eksperimendi lõpetada meeste moodi ja (pärast nühkimist švammi ja seebiga) pihustada piirkonnale desinfitseerivat aftershave'i.

Kas tuleb lõpuks üks "aisaraisk!"? Ei tule, mingit kipitust pole. Kerge õhetus tekib kümmekond minutit hiljem. Ning lisaks tunnen ise hiljem, justkui oleks nahal mingi "roosa lõhn".

Lõpetuseks

Üks naiskolleeg palus hiljuti levitada teadet, et konkursile oodatakse fotosid kaunitest peenardest. Kahjuks ei tohi oma inimesed konkursil osaleda, muidu võinuks ehk auhinnagi võita. Ilusad roosad peenrad ja mingid mustendavad juurikad nende keskel.

Lõpetuseks olgu öeldud, et käesolev lugu on muuhulgas kummardus allapoole-vööd-ajakirjanduse Eesti pioneeridele A. Tammelale (massaaž "õnneliku lõpuga") ning A. Puidetile (kuidas smugeldada Soome tagumikku pakitud kamajahu). Meie hoiame ajakirjanduse taseme kõrgena ja teenime Eesti rahvast valust ja isiklikest kompleksidest hoolimata!