Blogid

Kuidas saada sularaha, kui pank keeldub oma klienti aitamast? (58)

Katrin-Linda Lust, 5. juuni 2016 15:12
Foto: Katrin-Linda Lust
Viimasel ajal räägitakse palju sellest, kuidas sularaha üritatakse ära kaotada. Inimesed peaksid saama kõikjal kasutada pangakaarti ja teha internetimakseid. Pangakontorid on kinni pandud ja isegi pangabussid likvideeriti hiljuti. Kõik ikka selleks, et me kasutaksime rohkem elektroonseid kanaleid. Eriti kehv lugu on maapiirkondades, kus sularaha on kasutusel, aga pangaautomaate praktiliselt üldse pole.

Eile helistas tuttav ja ütles, et ta oli nädalavahetuseks Tallinnast Tartusse tulnud. Küsis, kas ma oskan öelda, milline SEB pangakontor on nädalavahetusel Tartus lahti. Ta oli ühest kontorist kesklinnas küll mööda jalutanud, aga see oli kahjuks suletud.

Tuttava probleem seisnes sellest, et pangakaardi kiip ei töötanud ja see oli muutunud kasutuks plastikutükiks, kui ta soovis sellega maksta või raha välja võtta automaadist. Seejuures on oluline mainida, et kiip oli lakanud töötamast mitte kaardiomaniku süül, vaid nagu pangaametnik hiljem ütles, et "nendega juhtub seda tihtilugu".

Tõttasin tuttavale appi ja saime teada, et Tartu ainus nädalavahetusel lahti olev SEB kontor asub Eedeni keskuses. Kes Tartut hästi ei tea, siis Eeden asub südalinnast paari kilomeetri kaugusel Annelinna silla juures ja võõras seda kohta naljalt üles ei leia.

Läksime tuttavaga Eedeni keskusesse, kus ta teatas tellerile oma mure.
Enne seda oli ta helistanud panka, kus talle teatati, et tal on võimalik saada koheselt ajutine kaart.

Pean mainima, et pangas olnud töötajad mingit halastust või mõistlikku suhtumist välja ei näidanud. Justkui ei saaks nad aru, kui teisest linnast tulnud inimesel on taskus pangakaart, mis ei tööta ja seda just ebakvaliteetse kaardi tõttu. Inimene on võõras linnas ja kust ta peaks siis raha saama, et sõita kasvõi koju tagasi Tallinna. See tähendab seda, et lisaks sellele, et nädalavahetus on rikutud - tuleb tal nüüd hakata ka võõrastelt raha laenama.

Pangatellerid istusid laua taga ja lausa irvitasid. Ütlesid, et kui isikut tõendavat dokumenti kaasas pole, siis nemad aidata ei saa.

Aga mis siis teha? Tuttav pakkus välja, et identifitseerimiseks on ju ka muid variante nagu salasõnad, mis kehtivad internetipangas. Samuti pakkus ta välja variandi, et loeb üles viimased tehingud, mis kaardiga on tehtud. Viimaseks soovitas ta kontrollida pangal rahvastikuregistrist oma isikuandemid. Seal on olemas ka foto isiku juhilubadest, passist või ID kaardist. Pank kasutab rahvastikuregistrit suuremate summade välja andmise puhul. Samuti käis ta välja idee, et pank võib ju ajutisele kaardile panna 50 eurose limiidi.
Lisaks on pangal olemas tema telefoninumber, millele nad oleksid võinud kontrollimiseks helistada.

Aga pangatädid teatasid ülbel toonil, et laupäeval ei ole neil võimalik kuidagi selliste küsimuste lahendamisel aidata ja nädalavahetusel keeldusid nad helistamist ka oma ülemusele, kellel oleks olnud voli probleemi lahendada. Nad märkisid, et ülemuse nädalavahetust nad kohe kindlasti rikkuma ei hakka. Aga kliendi nädalavahetusest on neil siis täiesti suva?

Tuttav hakkas juba enesekontrolli kaotama ja nõudis ülemusele helistamist või siis kellegile, kes on pädev? Kuid prouad vangutasid ainult pead ja lubasid kutsuda politsei. Ülemuse nõudmise peale teatasid nad korrutades: "Mida te endale ette kujutate?". Nii ei jäänudki muud üle kui kontorist tühjade kätega lahkuda.

Kui me täna räägime igasugustest julgeolekuriskidest, siis mul tekib küsimus, mis saab siis kui Eestis peaks tõesti tekkima eriolukord. Ma ei räägi isegi sõjast, vaid näiteks sellest kui Eestis juhtub olema paaripäevane elektrikatkestus? Kas siis jääb elu seisma?

Samal ajal suruvad meid riik ja pangad aga olukorda, kus kasutusel on ainult elektroonsed maksevahendid. Palka ega pensionit sularahas välja võtta ei saa ja postiljonid ei too pensionit juba ammu koju.

Teine asi, millele ma selle teemaga seoses mõtlen on see, et kui klient jääb pangale paar päeva võlgu või jookseb miinusesse, siis kooritakse meilt kohe viivised. Samal ajal kui panga pärast jääb inimene võõras linnas või isegi riigis ilma rahata, siis selle eest kompensatsiooni saada on praktiliselt võimatu.

Pole ju võimalik minna pangaga tegema lepingut, kus ma soovin arvelduskonto või pangakaardi osas viivisetasu pangalt endalt kui midagi peaks minema nihu. Kahjutasust rääkimata? Võiks ju olla mingi summa, mis kompenseerib ebamugavuse nagu lennufirmades, kui lend jääb ära näiteks või hilineb ebanormaalselt kaua.

Samal teemal

04.09.2016
Arvutivõrgu häire takistas kaardimakseid ja sularaha väljavõtmist

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee