"Kui juba tegema hakkad, tee korralikult."
Need minu meistrimehest isa sõnad helisevad veel tänaseni kõrvus. Eriti siis, kui mõne tõsisema töö kallale asun. Näiteks kui hakkan riiulit seina panema. Tean, et see peab õigele kohale saama ja täpselt sinna istuma. Õppetunni sain kauges lapsepõlves, kui endale järjekordset mängupüssi valmistama hakkasin. Puutükk kruustangide vahele ja suure saega kallale! Isa vaatas natuke aega pealt, keeras tangid lahti ja ütles: «Otsi nüüd õige lauajupp, höövelda see kõigepealt ära, joonista pliiatsiga kuju laua peale ning võta väiksem saag. Ja ära kiirusta. Süvene. Kui juba midagi teed, tee seda korralikult!»
"Tõuse vara, siis saad pika päeva."
Seda olen elus korduvalt kogenud. Kui enne kukke üles saad, jõuad palju rohkem ära teha. Eriti meeldib mulle, kui olen enne tööd pesumajast või turult läbi jõudnud hüpata. Värske redis näpus, on ikka vahva kolleegide ette astuda. Kui nii reipalt alustada, avastad, et lõunaks saab kõik kiired tegemised tehtud ja võid ka mõne lemmiku juurde asuda. Mulle näiteks meeldib YouTube'is ringi rännata ja noorpõlve lemmikmuusikas tuhnida. Vahva on ka pärast tööd mõnest poest läbi astuda ja lipsuletis sorida. See aga tähendab, et pean õhtul vara magama minema. Mulle istub Vene sõjaväes õpitud rütm: kell kümme magama ja kuus üles.
"Ära ühte juustu järjest kaua söö!"
Tüütab ära. Vaheta menüüd nii sageli, kui suudad. Kui hakkad igal hommikul kaerahelbeputru keetma, saab sellest isu kiiresti täis. Ometi on putru tarvis. Minul näiteks organism kohe küsib. Siis tuleb varieerida, et esmaspäeval näiteks manna-, teisipäeval hirsi- ja kolmapäeval tatrapuder. Varsti tuleb isu ka kaerahelveste järele. Eks ole juustuga sama lugu. Valik on suur. Nii ma siis proovin täna sulatatud juustu, homme tugevat Atleeti ja ülehomme hoopis Emmentali juustu lõigata. Teen ilusa võileiva ja mõtlen, et on ikka õnn, kui sulle on antud võimalus isegi juustu oma maitse järgi valida!
"Kui laudlina on valge, siis punast veini ma ei joo."
Kuigi armastan punast veini palju rohkem kui valget, siis peenemas seltskonnas unustan ma selle tõsiasja. Kui lauad on lumivalgete tärgeldatud linadega kaetud, lasen endale tavaliselt valget veini valada. On kohutav, kui punast juues mõne tilga enda ette linale tilgutad, või mis veel hullem, klaasi tumepunast jooki ümber juhtud ajama. Vaju või maa alla! Seepärast piirdun valge lina puhul ikka valgega.
"Kiida naist, saad sooja kodu."
Seda olen elus õppinud. Muide, enda ema käest. Tema oskas isale väga peenetundeliselt meelde tuletada, et naine vajab kiitust. «Naisu, küll meil on ikka ilus kodu,» pani isa käe ümber ema õla, kui laupäevaõhtuks sai maja kraamitud ja aiast värsked lilled vaasi toodud. Kahju, et tänapäeva kiires rütmis võib tänusõnade jagamine meelest minna. Kuid, mehed, püüdkem ajast üle olla! Pange reede õhtul pudel šampanjat lauale ja oodake, mis naine ütleb. «Mille puhul siis see?» küsib ta tavaliselt. Ja teie vastake nagu ikka: «Küll sina oled mul üks tore naine. Sellepärast siis!» Esmaspäeva hommikul lähete lauldes tööle kui uuestisündinu.