31aastaselt olen lõpuks aru saanud, et kõik tööd, mida olen varem teinud, on olnud valed. Sellist vaimset rahulolu ja õnnehormoonide hulka pole mulle eales ükski teine töö või tegevus pakkunud.
Aga. Igal mündil on kaks poolt. Sellel samuti. Ma pole kunagi elus teeninud nii vähe raha kui praegu. Päriselt, kui ma kuulen veel üks kord mõnd õpetajat oma palga üle virisemas… Vabandust, aga siin kehtib ka hierarhia. Muidugi võiksid pedagoogid rohkem teenida, aga olgem ausad, tuhande euroga kuus elab ära. Sellest poole väiksema summaga mitte. Või noh, saab kuidagi hakkama, aga see ei ole mõnus elu.
Niisiis, kumma sa valiksid: kas pigem naudingut pakkuva töö, mille eest teenid rotipalka, või ebameeldiva töö, kus raha voolab?
Fakt on see, et vaimsele tervisele hakkavad lõpuks mõjuma mõlemad variandid. Olen seda teemat sõpradega päris palju arutanud. Enamik on pikemalt mõtlemata vastanud, et rahuldustpakkuv töö on olulisem kui raha. Edasi olen küsinud, kas nad on reaalselt elanud päevarahaga 5 eurot? Suurem osa vastas eitavalt. Need, kes olid, nentisid, et olukord oli ajutine.
Juttu “Raha pole oluline” armastavad tavaliselt rääkida vaimsed inimesed, kes pole ise kunagi reaalselt sente lugema pidanud. On ka vahe, kas oled sunnitud püksirihma pingutama kuu aega ja tead, et see on lühiajaline, või elad sellist elu aastaid. Olen kuulnud küllalt romantiseerimist teemal, et tõelised väärtused on tegelikult mujal, raha eest õnne osta ei saa. Kas ikka ei saa? Ajutist rahulolu uuest nutiseadmest ehk tõesti õnneks ei nimeta, aga raha eest saab osta ka ilusaid hetki. Pikki nädalavahetusi Pariisis, õhtusööke Londonis, virmalisi Islandil, teatrielamusi Berliinis. Rääkimata suvistest festivalidest, kontsertidest ja väljasõitudest sõprade seltsis.
Võõrad pole ka need momendid, mida tõesti raha eest ei osta. Vaikne õnnetunne sellest, kui olen keskuses lapsega kolm tundi järjest inglise keele ülesannet lahendanud. Ta on kümme korda pastaka nurka visanud ja paberi ära kortsutanud. Ta on olnud valmis kümneid kordi alla andma. Mina olen olnud kümneid kordi kannatlikkuse kaotamise piiril. Siis aga saab see harjutus lõpuks valmis. Ma olen selle lapse üle pisarateni uhke! Seda hetke raha eest ei osta.