Millises Euroopa riigis sünnib kõige rohkem lapsi, kus on esmasünnitajad kõige vanemad? (10)

Eurostati andmetel oli 2014. aastal laste arv naise kohta kõrgeim Prantsusmaal - 2.01 –, kus aasta jooksul tuli ilmale 819 300 last. Sellele järgnesid Iirimaa 1.94 lapsega naise kohta, Rootsi - 1.88 ja sündimuselt neljas riik Suurbritannia - 1,81. Üldse sündis Rootsis 2014. aastal 114 907 last (2001. aastal sündis 91 466 last). Alates 2010. aastast, mil naise kohta oli 1.98 last, on Rootsis sündimus langenud.

Kõige madalam oli sündimus Portugalis (1.2), Kreekas, Küproses ja Hispaanias.

Enamuses Euroopa Liidu liikmesriikides sündimus üle-eelmisel aastal kasvas võrreldes 2001. aastaga. Suurimat kasvu täheldati Lätis (kui 2001. aastal oli seal 1.22 last naise kohta, siis 2014. aastal oli see number 1.65). Sündimus kasvas jõudsamalt veel Tšehhi Vabariigis, Sloveenias, Leedus, Bulgaarias ja Rootsis.

Ka Eestis on sündimus 2001. aastaga võrreldes kasvanud, seda 0,22 protsenti. Kui 2001. aastal oli meil naise kohta 1,32 last, siis 2014. aastal oli 1.54 last.

Kõige nooremad on esmasünnitajad Bulgaarias (keskmine vanus 25,8) ja Rumeenias (26,1). Kuid ega ka Eesti neist palju maha jää – meie esmasünnitaja keskmine vanus on 26,6 eluaastat.

Kõige vanemad on esmasünnitajad Itaalias (keskmine vanus 30,7), Hispaanias (30,6), Luksemburgis (30,2) ja Kreekas (30,0).

Võrreldes 2001. aastaga on sündimuse suhteline kasv suurim Rootsis (+25,6%), Tšehhi Vabariigis ja Sloveenias (mõlemas +21,1%), Iirimaal (+16,3%) ja Suurbritannias (+16,0%).

Suurim langus oli aga Portugalis (-27,0%), Hollandis (-13,5%), Taanis (-13,1%) ja Rumeenias (-12,4%).

Kogu Euroopas tuli 2014. aastal ilmale 5,1 miljonit last (2001. aastal sündis 5 miljonit).

Euroopa Liidu rahvastiku arv oli Eurostati andmetel 2014. aastal 506 944 075.