Põhja-Korea lood, 2. osa: kui tuled meie riiki, pead järgima MEIE reegleid! (27)

Kõigepealt sõitsime rongiga Hiina linna Dandongi, kust läksime uuele rongile. Ületasime silla ja olime Põhja-Koreas.

"Tere tulemast Põhja-Koreasse!" kilkas meie inglannast giid Charlotte. See oli äge hetk. Klaarin selle giidi asja ka ära: meil oli kaks põhjakorealasest giidi ja üks lääne giid (kes tegeles korraldusliku poolega ja kellelt sai küsida asju, mis võisid olla põhjakorealaselt küsimiseks natuke delikaatsed).

Piiril veetsime umbes kaks tundi, mille jooksul uuriti meie pagasit. Kas meil on raamatuid Põhja-Korea kohta? Piibleid? Muid religioosseid tekste? Selliseid asju ei tohi olla. Uuriti ka telefone ja arvuteid. Aga midagi ebameeldivat ja otseselt hirmutavat selles kõiges ei olnud. (Kirjutan sellest täpsemalt oma blogis kunagi hiljem)

Saabunud pealinna Pyongyangi, võtsid meid vastu Põhja-Korea giidid Kim ja Rim. Neid nimesid kõrvuti kirjutades kõlab jah veidi naljakalt, aga nii oli.. Kim oli 25-aastane naine ja Rim umbes 35-aastane mees.

Kui me olime bussi istunud, tegi Rim meile lühikokkuvõtte reeglitest.

"Meie riik on natuke teistsugune kui ülejäänud maailma riigid, nii et palun teil siia tulles meie reegleid austada," ütles ta.

Reeglid:

- Kui öeldakse, et midagi ei tohi teha, siis nii ka on.

- Kui öeldakse, et pildistada ei tohi, siis ei tohi seda teha. Kindlasti ei tohi pildistada sõjaväelasi. Kui fotografeerida monumente, siis terves pikkuses.

- Ilma giidita ei tohi mitte kuhugi minna. Õhtuti ei tohi hotellist mitte mingil juhul välja minna.

- Kui tahta kohalikele midagi anda, siis tuleb giididelt enne luba küsida. Isegi, kui selleks on ainult üks väike komm.

- Valitsejate kujude ees tuleb kummardada ja käituda väärikalt.
Ela minu tegemistele kaasa ka Facebookis!