Mitmesugust

Tervisehäda pühade ajal – mida teha? 

Kaire Kenk, 25. detsember 2015 11:40
Poor elderly santa claus suffering from stomach ache taking medicineFoto: Vida Press
Kui argipäevadel on patsiendi jaoks esimene koht, kust ta meditsiinilist abi saab, perearst, siis mida võtta ette pühade ajal?

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhataja Kristiina Põld ütleb, et mullusel jõulunädalal pöördus PERHi erakorralise meditsiini osakonda 1604 patsienti. Palju patsiente toodi kiirabiga. Äärmiselt koormatud oli kõrva-nina-kurguhaiguste arsti vastuvõtt, kuhu pöördus viie päeva jooksul kokku 180 patsienti.Väga palju oli kurgumandli- ja põskkoopapõletike ning ninaverejooksudega pöördujaid.
Paraku pöördutakse Põllu hinnangul EMOsse sageli ka kergemate tervisehädade korral, mida saab kergesti leevendada apteegi käsimüügis olevate palaviku- ja valuvastaste ravimitega.
Ka ei peaks EMOsse pöörduma krooniliste liigese- või seljavalude korral, vererõhuravi korrigeerimiseks või põiepõletikku haigestudes.

Samal teemal

Väiksemad tervisehädad
Köha-nohu, kurgu- ja kõrvavalu kaasnevad pahatihti viirustega. Selliseid vaevusi saab leevendada koduste vahenditega. Kuna enamikul juhtudel pole ka kõhuvalude põhjuseks äge kirurgilist sekkumist vajav haigus, võib ka kõhuvalule saada leevendust näiteks spasme vähendavate käsimüügiravimitega. Kinnise nina korral võib kasutada pseudoefedriini sisaldavaid preparaate.
Seljavalu korral võib tarvitada ibuprofeeni või paratsetamooli, vajadusel maksimaalses päevases annuses. "Meie apteekide proviisorid on väga pädevad, alati tasub oma tervisehädade korral neilt nõu küsida," soovitab Põld.
Kogemus näitab, et inimesed helistavad sageli hädaabinumbrile või pöörduvad haigla valvetuppa ka siis, kui pole vaja ei kiiret elupäästvat sekkumist ega erakorralist arstiabi.
Sellistel puhkudel tasub aga helistada hoopis perearsti nõuandetelefonile 1220 või konsulteerida vajaliku spetsialistiga portaalis www.netiarst.ee. "Kui tervisehäda on kergem ja vaja on pigem arsti nõustamist, saab abi kindlasti ka www.netiarst.ee vahendusel," ütleb portaali tegevjuht Janne German. Ka pikkade pühade ajal saab Netiarsti vahendusel pöörduda nii perearsti kui ka pereõe poole.

Perearst Skype'i vahendusel
"Praegu on kinnitanud kolm perearsti/-õde, et pakub vabu aegu videokonsultatsiooniks 24., 26. ja ka 31. detsembril," lubab German. Oma nimistu patsiente konsulteerib perearst ja pereõde tasuta. Eriarstide ja psühholoogide konsultatsioonid on tasulised. Niisamuti on tasuline anonüümne konsulteerimine. "Kui perearst leiab konsultatsiooni käigus, et patsient tuleks siiski eriarsti vastuvõtule saata, annab ta saatekirja." Ootamatu tervisehäda puhul sõltub kõik siiski olukorrast, tõsisemate probleemidega tasub kindlasti pöörduda kas EMOsse või kiirabisse.
Tasuta on aga võimalik helistada telefonile 1220, kus küll diagnoosi ei panda, kuid antakse nõuandeid sümptomite leevendamiseks ja juhised edasiseks tegevuseks. "Perearsti nõuandetelefon 1220 töötab ööpäev ringi, ka töövälisel ja pühade ajal. Kui perearstikeskused ja teised meditsiiniasutused on suletud, siis 1220-le saabuvate kõnede arv tavaliselt tõuseb, kuid oma töö korraldamisel on sellega meil arvestatud. Tavapäraselt ei tule helistajal kaua kõnele vastamist oodata, aga kui peaks juhtuma, et ollakse jäänud liialt kauaks ootele, võib mõne aja möödudes uuesti helistada," soovitab nõuandetelefoni projektijuht Mari-Liis Mänd. Telefonile vastavad ööpäev läbi kogemustega pereõed ja perearstid nii eesti kui ka vene keeles ja helistada võivad ka ravikindlustuseta inimesed.
"Levinumad põhjused, miks meile helistatakse, on viirushaigustest tulenevad kaebused, olgu selleks siis köha, nohu, palavik, kõhuvalu või muud sümptomid. Murelikud lapsevanemad helistavad lapse haigestumise korral, samuti soovivad kroonilised haiged konsultatsiooni oma vererõhu, veresuhkru või muude tervisenäitajate kohta. Talviti küsitakse väga palju nõu, mida teha kukkumistest põhjustatud traumade korral," jutustab Mänd. Jõulude ajal sageneb ka nende kõnede arv, kus küsitakse nõuannet (üle)söömisest tulenevate kaebuste kohta.
Mänd soovitab kõikidel kroonilistel haigetel, kes tarvitavad regulaarselt ravimeid, vaadata üle oma igapäevaselt võetavate ravimite varud, et veenduda, kas pikkade pühade ajaks on vajalikud varud kodus olemas.

Millal pöörduda kiirabisse?
EMOsse pöördumine on põhjendatud ägeda haigestumise või vigastuse korral, kui ravi viibimine võib seada patsiendi elu ohtu või põhjustada püsivat tervisekahjustust, näiteks ägedalt tekkinud tugeva, ängistava rinnakorvitaguse valu, südamerütmihäirete, tugeva hingelduse, teadvuskaotushoo korral. Koheselt tuleb EMOsse pöörduda ka verejooksude, jalgade või käte ootamatu halvatuse, kõnehäire, üle kolme päeva kestnud üle 38,5-kraadise palaviku, ägeda kõhuvalu, luumurdude, haavade, põletuste korral.
Kohe tuleb kiirabi kutsuda või erakorralise meditsiini osakonda pöörduda ka siis, kui inimene kaotab pärast kukkumist teadvuse, ei mäleta ärgates, mis juhtus, või tal esineb krampe. Ka siis, kui jalale ei saa toetuda või kätt liigutada, tuleks samuti kohe erakorralise meditsiini osakonda pöörduda.
Tippkoormuse hetkedel võivad ootejärjekorrad arsti vastuvõtule erakorralise meditsiini osakondades venida kuue tunnini. Kui arst näeb vajadust analüüside ja uuringute teostamiseks, tuleb arvestada veelgi pikema EMOs viibimise ajaga. EMOsse pöördudes annab inimese tervislikule seisundile esmase hinnangu spetsiaalse väljaõppega triaažiõde, seda tehakse võimalikult kiiresti. EMOsse pöördunud patsiendid peaksid jõudma triaažiõe vastuvõtule 15 minuti jooksul. Patsientide aegkriitilisust hinnatakse triaažikategooriate abil, mis määratlevad, kui kiiresti peaks patsient arsti vastuvõtule saama.
Kindlasti ei tasu EMOsse tulla terve perega haigestunud pereliiget saatma. "Ennekõike tuleks koju jätta lapsed, kuna ootesaalides viibib palju viirusinfektsioonidega patsiente, kes on potentsiaalseks nakkusallikaks," soovitab Põld.

SIDEBAR

Kui argipäevadel on patsiendi jaoks esimene koht, kust ta meditsiinilist abi saab, perearst, siis mida võtta ette pühade ajal?

 

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) erakorralise meditsiini osakonna (EMO) juhataja Kristiina Põld ütleb, et mullusel jõulunädalal pöördus PERHi erakorralise meditsiini osakonda 1604 patsienti. Palju patsiente toodi kiirabiga. Äärmiselt koormatud oli kõrva-nina-kurguhaiguste arsti vastuvõtt, kuhu pöördus viie päeva jooksul kokku 180 patsienti.Väga palju oli kurgumandli- ja põskkoopapõletike ning ninaverejooksudega pöördujaid. 
Paraku pöördutakse Põllu hinnangul EMOsse sageli ka kergemate tervisehädade korral, mida saab kergesti leevendada apteegi käsimüügis olevate palaviku- ja valuvastaste ravimitega. 
Ka ei peaks EMOsse pöörduma krooniliste liigese- või seljavalude korral, vererõhuravi korrigeerimiseks või põiepõletikku haigestudes. 

 

Väiksemad tervisehädad 

Köha-nohu, kurgu- ja kõrvavalu kaasnevad pahatihti viirustega. Selliseid vaevusi saab leevendada koduste vahenditega. Kuna enamikul juhtudel pole ka kõhuvalude põhjuseks äge kirurgilist sekkumist vajav haigus, võib ka kõhuvalule saada leevendust näiteks spasme vähendavate käsimüügiravimitega. Kinnise nina korral võib kasutada pseudoefedriini sisaldavaid preparaate.
Seljavalu korral võib tarvitada ibuprofeeni või paratsetamooli, vajadusel maksimaalses päevases annuses. “Meie apteekide proviisorid on väga pädevad, alati tasub oma tervisehädade korral neilt nõu küsida,” soovitab Põld.
Kogemus näitab, et inimesed helistavad sageli hädaabinumbrile või pöörduvad haigla valvetuppa ka siis, kui pole vaja ei kiiret elupäästvat sekkumist ega erakorralist arstiabi.

Sellistel puhkudel tasub aga helistada hoopis perearsti nõuandetelefonile 1220 või konsulteerida vajaliku spetsialistiga portaalis www.netiarst.ee. “Kui tervisehäda on kergem ja vaja on pigem arsti nõustamist, saab abi kindlasti ka www.netiarst.ee vahendusel,” ütleb portaali tegevjuht Janne German. Ka pikkade pühade ajal saab Netiarsti vahendusel pöörduda nii perearsti kui ka pereõe poole.

 

Perearst Skype’i vahendusel

“Praegu on kinnitanud kolm perearsti/-õde, et pakub vabu aegu videokonsultatsiooniks 24., 26. ja ka 31. detsembril,” lubab German. Oma nimistu patsiente konsulteerib perearst ja pereõde tasuta. Eriarstide ja psühholoogide konsultatsioonid on tasulised. Niisamuti on tasuline anonüümne konsulteerimine. “Kui perearst leiab konsultatsiooni käigus, et patsient tuleks siiski eriarsti vastuvõtule saata, annab ta saatekirja.” Ootamatu tervisehäda puhul sõltub kõik siiski olukorrast, tõsisemate probleemidega tasub kindlasti pöörduda kas EMOsse või kiirabisse.

Tasuta on aga võimalik helistada telefonile 1220, kus küll diagnoosi ei panda, kuid antakse nõuandeid sümptomite leevendamiseks ja juhised edasiseks tegevuseks. “Perearsti nõuandetelefon 1220 töötab ööpäev ringi, ka töövälisel ja pühade ajal. Kui perearstikeskused ja teised meditsiiniasutused on suletud, siis 1220-le saabuvate kõnede arv tavaliselt tõuseb, kuid oma töö korraldamisel on sellega meil arvestatud. Tavapäraselt ei tule helistajal kaua kõnele vastamist oodata, aga kui peaks juhtuma, et ollakse jäänud liialt kauaks ootele, võib mõne aja möödudes uuesti helistada,” soovitab nõuandetelefoni projektijuht Mari-Liis Mänd. Telefonile vastavad ööpäev läbi kogemustega pereõed ja perearstid nii eesti kui ka vene keeles ja helistada võivad ka ravikindlustuseta inimesed. 
“Levinumad põhjused, miks meile helistatakse, on viirushaigustest tulenevad kaebused, olgu selleks siis köha, nohu, palavik, kõhuvalu või muud sümptomid. Murelikud lapsevanemad helistavad lapse haigestumise korral, samuti soovivad kroonilised haiged konsultatsiooni oma vererõhu, veresuhkru või muude tervisenäitajate kohta. Talviti küsitakse väga palju nõu, mida teha kukkumistest põhjustatud traumade korral,” jutustab Mänd. Jõulude ajal sageneb ka nende kõnede arv, kus küsitakse nõuannet (üle)söömisest tulenevate kaebuste kohta.

Mänd soovitab kõikidel kroonilistel haigetel, kes tarvitavad regulaarselt ravimeid, vaadata üle oma igapäevaselt võetavate ravimite varud, et veenduda, kas pikkade pühade ajaks on vajalikud varud kodus olemas. 

EMOsse pöördumine on põhjendatud ägeda haigestumise või vigastuse korral, kui ravi viibimine võib seada patsiendi elu ohtu või põhjustada püsivat tervisekahjustust, näiteks ägedalt tekkinud tugeva, ängistava rinnakorvitaguse valu, südamerütmihäirete, tugeva hingelduse, teadvuskaotushoo korral. Koheselt tuleb EMOsse pöörduda ka verejooksude, jalgade või käte ootamatu halvatuse, kõnehäire, üle kolme päeva kestnud üle 38,5-kraadise palaviku, ägeda kõhuvalu, luumurdude, haavade, põletuste korral.
Kohe tuleb kiirabi kutsuda või erakorralise meditsiini osakonda pöörduda ka siis, kui inimene kaotab pärast kukkumist teadvuse, ei mäleta ärgates, mis juhtus, või tal esineb krampe. Ka siis, kui jalale ei saa toetuda või kätt liigutada, tuleks samuti kohe erakorralise meditsiini osakonda pöörduda. 
Tippkoormuse hetkedel võivad ootejärjekorrad arsti vastuvõtule erakorralise meditsiini osakondades venida kuue tunnini. Kui arst näeb vajadust analüüside ja uuringute teostamiseks, tuleb arvestada veelgi pikema EMOs viibimise ajaga. EMOsse pöördudes annab inimese tervislikule seisundile esmase hinnangu spetsiaalse väljaõppega triaažiõde, seda tehakse võimalikult kiiresti. EMOsse pöördunud patsiendid peaksid jõudma triaažiõe vastuvõtule 15 minuti jooksul. Patsientide aegkriitilisust hinnatakse triaažikategooriate abil, mis määratlevad, kui kiiresti peaks patsient arsti vastuvõtule saama.
Kindlasti ei tasu EMOsse tulla terve perega haigestunud pereliiget saatma. “Ennekõike tuleks koju jätta lapsed, kuna ootesaalides viibib palju viirusinfektsioonidega patsiente, kes on potentsiaalseks nakkusallikaks,” soovitab Põld.



Kuidas helistada numbrile 1220?

● Lauatelefonilt helistades on esimesed viis minutit helistajale tasuta (v.a Starmani ja Tele2  võrgus), edasi kehtib kohaliku kõne hind. Mobiiltelefonilt helistades kehtib kohe helistamise algusest vastavale kõneteenusnumbrile helistamise hind (ligikaudu 0.22 eurot minut).
● Helistamisel kuuled esmalt sissejuhatavat teksti ja seejärel saad ühenduse õe või arstiga.
● Täpsusta kõigepealt, kas helistad iseenda või kellegi teise, näiteks lapse haiguse tõttu. Edasi küsitakse statistika jaoks helistaja vanust ja näiteks lapse sugu ja vanust.
● Seejärel räägi oma murest võimalikult selgelt ja täpselt. Räägi, mida oled ise teinud oma mure leevendamiseks ja kas see on aidanud või mitte. Kuula nõustaja küsimusi ja püüa vastata võimalikult täpselt ja lühidalt. Kui küsimus polnud arusaadav, palu seda korrata või selgitada. Enne helistamist tuleta meelde ka pidevalt kasutatavate ravimite nimed, et juhul kui nõustaja neid küsib, saaksid anda täpse vastuse. Mida täpsema info nõustajale annad, seda kergem on tal leida parim lahendus.
● Kui selgub, et helistaja tervislik seisund vajab vältimatut arstiabi, suunatakse tema kõne kohe edasi kiirabisse.

● Lauatelefonilt helistades on esimesed viis minutit helistajale tasuta (v.a Starmani ja Tele2 võrgus), edasi kehtib kohaliku kõne hind. Mobiiltelefonilt helistades kehtib kohe helistamise algusest vastavale kõneteenusnumbrile helistamise hind (ligikaudu 0.22 eurot minut).
● Helistamisel kuuled esmalt sissejuhatavat teksti ja seejärel saad ühenduse õe või arstiga.
● Täpsusta kõigepealt, kas helistad iseenda või kellegi teise, näiteks lapse haiguse tõttu. Edasi küsitakse statistika jaoks helistaja vanust ja näiteks lapse sugu ja vanust.
● Seejärel räägi oma murest võimalikult selgelt ja täpselt. Räägi, mida oled ise teinud oma mure leevendamiseks ja kas see on aidanud või mitte. Kuula nõustaja küsimusi ja püüa vastata võimalikult täpselt ja lühidalt. Kui küsimus polnud arusaadav, palu seda korrata või selgitada. Enne helistamist tuleta meelde ka pidevalt kasutatavate ravimite nimed, et juhul kui nõustaja neid küsib, saaksid anda täpse vastuse. Mida täpsema info nõustajale annad, seda kergem on tal leida parim lahendus.
● Kui selgub, et helistaja tervislik seisund vajab vältimatut arstiabi, suunatakse tema kõne kohe edasi kiirabisse.

Samal teemal

11.05.2016
Patsientide arv erakorralise meditsiini vastuvõtus mullu vähenes
21.04.2016
Pereõed: pereõdede õigused võiksid tulevikus suureneda
02.03.2016
Eilsest saavad korduvretsepte kirjutada ka pereõed