Jõulustress on midagi täiesti loomulikku. Meil kõigil on vahel keeruline rutiinist välja tulla ja on loomulik, kui sellega kaasneb väike stress. Kui me nüüd kleebime sellele aga külge hinnasildi “ilus”, “kallis”, “kiire”, “jube”, “hirmutavalt üksildane” jne, siis just nii me end ka tunneme.
Miks pabistada näiteks enne jõulupidusid? Neid polegi ju kokkuvõttes nii palju. Mõtle, kui paljusid inimesi pole kutsutud ühelegi jõulupeole! Siiski räägitakse jõuludest ka kui üksinduse pühadest – üksiolemisest füüsilisel, vaimsel või hinge tasandil.
Jõulud on aegadest aegadesse olnud perepüha, pere koosolemise aeg, mis teebki sellest pühast erilise. Jah, olen nõus, et üksi jäänud ja üksi elavatel inimestel on sel ajal ehk pisut igav, nukker ja õnnetu olla, aga üksi võib ju ennast tunda (ja paljud tunnevadki) ka perekonna või lihtsalt kaasinimeste keskel. Taas sõltub, millise hinnangu olukorrale anname. Kui mõelda, et olen nii üksik, teised on kõik koos, siis tuntaksegi end halvasti.
Loe edasi värskest ajakirjast Naised!
Kommentaarid